Jõulukuu - lõpus on algus

Käes on detsember. Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu,  talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.

Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks, kirjutab bioneer.ee.

Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) julmånad - jõulukuu, Poola grudzieñ – kylmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa külmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень –  külmunud muda kuu.

Hõimurahvastel: Komi öðõm – pakane, kylm, Ersa atsamkov – lumesajukuu, Mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.

Jõulukuu pühad

Järgnevalt tuvustame Eesti vanarahva kalendris toodud olulisi pühasid. Tasuks tähele panna, et nimetuse “uus aasta esimese päeva” all ei mõtelnud vanad eestlased mitte 1.jaanuarit, vaid hoopiski 25.detsemrit. Miks? Sellest saate allpool lugeda täpsemalt.

Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene puhkama - valmistuma uueks aastaringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.

Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka püha peetud taliharjal.

Jõulud 21.-25.12. Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile täiesti võõras, samuti kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).

Jõulude hakul - 21.12. - saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks.

24.12. tähistati vanasti suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme. Jõulupühi peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.

Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid:  kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.

Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

Uue aasta esimesel päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Toredat jõulukuud!