Rannarahva Muuseumis näitus „Röövpüüdjad“

Rannarahva Muuseum Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“ ja pea kõiki Eesti vetes elavaid kalaliike esitlev Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

„Rannarahva muuseumile on 2011. aasta kala-aasta –keskendume sel aastal eriti kalale ja kõigele sellega seonduvale. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama,“ rääkis SA Rannarahva Muuseum juhatuse liige Riina Aasma.

„Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist, nt 2009. aastal 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende  laastavale mõjule.“

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid. „Näitus õpetab meid looduses väärtegusid märkama ja ära tundma märgistamata püügivahendi kasutamist, jõesängi sulgemist püünistega, kalapüüki ahingu või elektriga. Rikkumisi ära tundes ja nendele reageerides saame aidata kaasa elukeskkonna paranemisele ja käitumismallide muutmisele,“ lisas Riina Aasma.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Kalad polegi nõnda külmad, tummad, libedad, haisvad, koledad ja klaasistunud pilguga olevused, nagu neid tihti kirjeldatakse. Süvenev vaataja oskab neis näha kalailu ja mõista, miks nad just sellised on. Meritint näiteks lõhnab nagu värske kurk, harjusel on aga tüümiani ehk aedliivatee lõhn, mõni kala ei lõhna üldse, enamikel aga on tõesti spetsiifiline kalalõhn. Nolgus ja meripühvel võivad pikalt uriseda ja väriseda, mõni kala aga piuksatab või koriseb vahel. Harjus ja roosärg on tõeliselt ilusad kalad ja paksude huultega merivarblasel on beibe nägu.

Muuseumi lasteprogrammile „Lähme kalale!“ on oodatud väikesed sõbrad vanuses 3-10 aastat, et vaadata koos imelist kalade fotonäitust, õppida ise õnge tegema, rääkida õigest kalamehelikust käitumisest ning koos kuulata, nuputada ja mõistatada.