Mõtteid Reservkorpusest ja riigist

Kõik see, mida riigil on kodanikele anda, tuleb kodanikelt endalt.

Kui tihti me aga kuuleme tänapäeval “kodanikke” valjuhäälselt kaeblemas, et “riik” ei aita piisavalt üksikisikut, teatud sihtgruppi või valdkonda.

Riigil on kodanike töö abil loodud ressursid. Riigijuhtimisega  seotud ametkonnad tegelevad nende ressursside jaotamisega, mille aluseks on sotsiaalse õigluse printsiip ja eelarve. Ühte valdkonda või sihtgruppi eelistades kannatavad teised. Tasakaalu rikkumine võib kaasa tuua sotsiaalse ja/või majandusliku katastroofi.

Valimiste aegses trummipõrinas kostis läbi sugestsioon valijatele e. kodanikele, et “… valimised on AINUS võimalus kodanikel riigi asjades kaasa rääkida”. Kelle huvides on taandada kodanik riigiasjade ajamisel ainult perioodilistele valimistele ja maksude maksmisele?

Kodanikuühiskond baseerub kodanike eneseteadvusel ja väljendub igapäevases osaluses riigi valitsemises. Väljundeid on erinevaid kuid tõhusaimad neist on organiseeritud ehk nn. kodanike ühendused.  Seltsid, mittetulundusühingud, parteid/poliitilised ühendused jne on sotsiaalsest vajadusest tingitud kodanikualgatused. Ühenduste iseloom ja otsene tegevus võib olla küll erinev, kuid nad kõik väljendavad kodanike tahet. Poliitilised ühendused e. parteid omavad reeglina ainult üht peamist eesmärki – saavutada läbi otsustamisvõimu kontroll riigi ressursside jaotamise üle.  Parteid ei kasuta oma vahendeid mingi sihtgrupi või valdkonna toetamiseks – poliitilise platvormiga seotud sihtgrupp või valdkond saab rahastatud läbi riigikassa.

Sotsiaalse ja majandusliku taustaga kodanike ühendused loovad aga täiendavaid ressursse oma eesmärkide täitmiseks. On loomulik ka see, et sellised ühendused loovad just sellise, mittemateriaalse ressurssi mida “riik” kunagi maksudega kokku ei korja.

Meie taasiseseisvumise kaitsmine algas hetkest mil sinimustvalge lipu alla  astus esimene sõdur, piirivalvur, politseinik ja päästja. Igal juhul oli ta kellegi tuttav, sõber, klassikaaslane, naaber või kaaskodanik.  Temast sai kaitsja ja tal oli kindel otsus– kaitsta oma peret, oma maad, oma veendumusi. 

Esimesele järgnesid teised ja tänaseks on meid tuhandeid, meie tuttavate, sõprade, klassikaaslaste ja naabrite hulk ulatub sadadesse tuhandetesse. Me oleme omavahel seotud.  Me peame toetama üksteist, me peame olema ühtsed. Riik annab kaitsjale väljaõppe ja vahendid.  Pere, sõbrad, tuttavad, klassikaaslased ja naabrid annavad kaitsjale moraalse toe ning kaitsetahte.

Riigikaitse on arenev  valdkond ja selle kvaliteet sõltub paljudest faktoritest – üks neist on elukvaliteet. Riigikaitse ei ole ainult kaitsevägi, politsei, piirivalve, päästeamet, relvastus, sõjatehnika jne  vaid ka tugev perekond, kodanikujulgus ja – vastutus. Täna oleme olukorras, kus me rohkem kui kunagi varem vajame täiendavate võimaluste loomist riigikaitsega otseselt ja kaudselt seotud inimeste sotsiaalse kindlustatuse tagamiseks.

Kaitseväelasele õpetatakse tegutsemist varitsuse korral, kuid  mida teha siis kui missioonil olles saab mees kodunt teate, et katus laseb läbi ja heinategemisel on abi vaja. Kes peab harima sõdurit, politseinikku, piirivalvurit, päästjat uue pärimisseaduse osas? Teenistuskoha muutumisega  kaasneb vajadus leida uus töö abikaasale, lasteaed ja kool lastele. Kes aitab umber- ja täiendõppega 15 aastat teenistuses olnud meest, kelle erialaks oli tankitõrje? Probleeme on palju ja nende lahendamiseks ei piisa ministeeriumi käskkirjast ja uute ametnike ametikohtade loomisest.

Kaasaeg on seadnud kodanikualgatusele suuremad nõuded. Vastastikkuse toetuse võimalused on suurenenud kordades ja selle efektiivsuse tagab toimiv koostöömehhanism. Vajalik on sotsiaalne mehhanism, mis ühendaks erinevaid ametkondi, asutusi, äri- ning mittetulundusühinguid ja eelkõige piisavate teadmiste ja  kohusetundega, pühendunuid inimesi.

Sihtgrupi sisemise side tugevdamine läbi kodaniku algatuse on sotsiaalse integratsiooni võtmeks. Riigikaitsega otseselt ja kaudselt seotud isikute vabatahtlik ühistegevus tõstab ühiskonna terviku kodanikuteadvust ja loob ka baasi elukvaliteedi parandamiseks.

Seal, kus lõpevad riigi, ministeeriumite ja omavalitsuste võimalused ja ressursid,  on inimesed pidanud alati ise oma probleemide ja muredega hakkama saama. Heategevus võimaldab ühel kodanikul aidata teist kodanikku oma võimaluste piires, kedagi millekski kohustamata ja samas on see investeering võimalusse kunagi ise abi saada.

MTÜ Reservkorpuse sihtgrupiks on riigikaitsjad – tulevased, praegused, endised ja nende sotsiaalsed seotud isikud, pereliikmed ja toetajad.

Iseenesest on tore, kui öeldakse, et meil on “rahva võim”. Kodanikuõigus kritiseerida, ettepanekuid teha ja valida. Otsustada ja parandada. Tore, aga ainult siis, kui see ei jää tühiseks sõnakõlksuks ning ei jäta rahvast e. kodanikku ametkondlike, ringkaitseliste uste taha. Siis ei ole enam tore. Kurb on. Kurb on kuulda ametnike suust, et teatavaid probleeme “ei saa usaldada rahva kätesse” st. MTÜ-de või seltside hooleks. Selgitusega, et see olevat “liiga tõsine teema”. Minul igatahes tekib sel juhul küsimus- milleks siis üldse kodanik ja kodanikuühiskond? Ehk just kodanik suudaks kõige paremini kaasa rääkida probleemide juures, mis on tema enda otseseks mureks? Kuidas on sel juhul vastastikkuse usaldusega? Või arvab üks pool, et tema on automaatselt usaldatav?

Loomulikult on ka mõttetu vastandada meie valituid ja tavakodanikke. Ei saa üheselt noomida üht ja kiita teist. Ikka jääb sel juhul keegi ilma õigluseta. Seega on tõde (nagu ikka) kusagil keskel. Kompromissides.  Mõlemad ühiskonna pooled - nii valitud juhid kui tavakodanikud, lihtsalt peavad ühisosa leidma. Seda nõuab juba tänane areng. Ja lõppude lõpuks on ju meil kõigil üks siht ja üks eesmärk - Eesti edu. Kas pole? Enne kui kiirustada külalisi kutsuma ja kostitama, oleks vast targem perekondlikus, koduses miljöös tasakaal/harmoonia luua. Kodu korrastada ja heakorra/heaolu tingimused osapooltele selgeks teha. Vastasel juhul on ju teada-  niigi kõikuv ja habras perekondlik suhe võib tähelepanuta jäädes, uue informatsioonitulva all, lihtsalt laguneda.

Lisainfo

MTÜ Reservkorpus on kodanikualgatuse korras loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on ühiskonna ühe konkreetse sihtgrupi sotsiaalse integratsiooni toetamine ja arendamine.

Riigikaitsega seotud inimesed moodustavad meie ühiskonna kõige distsiplineerituma kogukonna. Nende inimeste tegevuse iseloom ja elustiil eeldab neilt suurt pühendumist ja arenenud kodanikuteadvust.

MTÜ Reservkorpuse missiooniks on riigikaitse arengu, sotsiaalse integratsiooni ja teadlikkuse taseme tõstmine ühiskonnas, kodanikualgatuse toetamine ja erinevate struktuuride koostöö arendamine. Ühing on seadnud endale eesmärgiks teenida riigikaitse taustaga sihtgrupi sotsiaalseid huve ja arendada välja materiaal-tehniline baas selle kogukonna vajaduste rahuldamiseks.

Sihtgrupi moodustavad riigikaitsega otseselt ja ka kaudselt seotud isikud:

1. Aja – ja tegevteenistuses olevad isikud, kaitseväeametnikud
2. Kutsealused, reservväelased, eruväelased, veteranid
3. Politsei, piirivalve ja päästeteenistuse töötajad ja ametnikud
4. Kaitseliitlased, teiste riigikaitse taustaga organisatsioonide liikmed
5. Kõikide ülaltoodud isikute pereliikmed