Wikileaks: mis, kus ja milleks ehk KKK

Wikileaks nimetab end kasumit mitte taotlevaks meediaorganisatsiooniks, mis loodi 2006 aastal selleks, et levitada anonüümsetelt allikatelt ja lekitajatelt pärinevaid originaaldokumente, kirjutab novaator.ee.

Kodulehel seisab, et Wikileaks on huvitatud piiratud juurdepääsuga või tsenseeritud materjalist, millel on poliitiline, rahvuslik, diplomaatiline või ajalooline tähtsus. Keskkond ei ole huvitatud kuulujuttudest, arvamustest ega materjalist, mis on muul viisil avalikult kättesaadav.

Mis seos on Wikileaksil ja Wikipedial?

Ei muud kui eesliide “wiki” mõlema nimes.

Kes on Julian Assange ja milline on tema roll Wikileaksis?

Julian Assange on Austraalia kodanik, kes on olnud Wikileaksi peatoimetaja ja kõneisik alates 2006. aastast. Teda on nimetatud ka nõuandjaks ja vahel on teda nimetatud ka Wikileaksi asutajaks. Tänasel päeval paneb meedia tema ja Wikileaksi vahele võrdusmärgi, kuid selle hinnangu tõesuse kohta puuduvad andmed.

2006. aastal kirjutas Assange rea esseid, mida nüüd on hakatud võtma tema poliitilise filosoofiana. Neid esseid lugedes on näha, et Assange on saladustel ja konspiratsioonil põhinevate autoritaarsete valitsuste vastu. Sellesse kategooriasse liigitab ta paljude teiste seas ka USA valitsuse, mida tavaliselt ei ole autoritaarsete hulka loetud. Kuid vastupidiselt kõikehõlmava läbipaistvuse ideele ei ole Assange huvitatud mitte valguse tuppalaskmisest, vaid pigem puistab masinasse kruusa.

Miks on Wikileaks ühtäkki uudistes nii esil?

Novembri lõpus hakkas Wikileaks järk-järgult avalikustama 251 287 USA diplomaatilist memo, mis on pärit anonüümselt allikalt. Aprillis avaldas Wikileaks video Iraagis tsiviilisikute tapmisest ning juulis ja oktoobris suure hulga Afganistani ja Iraagi sõdu puudutavaid dokumente, kokku 466 743. Koos diplomaatiliste materjalidega on neid dokumente kokku 718 030 ning väidetavalt pärinevad kõik ühest allikast: Iraagis USA luureametnikuna töötanud Bradley Manningi käest, kes arreteeriti tänavu mais. Sellel infol pole aga kinnitust.

Kas Wikileaks on varem avaldanud salastatud materjale?

Wikileaks on alates oma sünnist läbinud kolm faasi. Esimeses faasis avaldati terve rida Keeniat puudutavaid dokumente. Toona toimiti üsna standardse wiki-leheküljena: lugejatel oli võimalik materjale lehele postitada ja neid toimetada, lugejail oli sõnaõigus ka selles, milliseid materjale aktsepteeritakse ja kui kontrollitud need materjalid on. Esialgu meenutas see kõik veebipõhist prügikasti: materjale korrastati väga piiratud mahus.

Teist faasi iseloomustab tänavu aprillis avalikustatud Iraagi tsiviilisikute tapmise video. See oli täpselt koordineeritud, toodetud ja pakendatud poliitiline sõnum. Video iseloomustas pigem Wikileaksi poliitilisi vaateid ega olnud mõeldud pelga infomaterjalina.

Diplomaatiliste memode avalikustamisega jõudis Wikileaks kolmandasse faasi. Selle asemel, et materjalid valimatult internetti paisata, tehakse koostööd valitud meediaväljaannetega, et memosid ajastatult analüüsida, toimetada ja avaldada.

Millised meediaväljaanded pääsevad diplomaatilistele memodele ligi ja kuidas nad selle saavutasid?

Associated Pressi väitel andis Wikileaks Prantsuse päevalehele Le Monde, Hispaania päevalehele El Pais, briti The Guardianile ja Saksa Der Spiegelile kõik 251 287 salastatud memo. The Guardian omakorda jagas neid The New York Timesiga.

Kas kõik 251 287 memo on avalikustatud?

Kaugel sellest. The Guardian ja Der Spiegel on koostanud metaanalüüsi kogu selle materjalihulga kohta, kust on võimalik näha, millistest riikidest memod pärinevad, milline on nende salastatuse aste ja registreerimiskoodid. Memode põhitekste selles analüüsis pole. The Guardiani analüüs on allalaetav nende kodulehelt. Tänahommikuse seisuga oli Wikileaks avalikustanud 1183 dokumenti 251 287st.

Associated Pressi teatel avaldab Wikileaks memosid koordineeritult meediaväljaannete tegevusega. Assange rääkis 3. detsembril Guardianile antud intervjuus sedasama. Memosid avalikustatakse vastavalt sellele, kuidas viis meediaväljaannet avaldavad nendel põhinevaid artikleid.

Kas kõigil väljaannetel on olemas kõik avalikustatavad dokumendid?

Ei, igaühel on erinev valik, mis võib, aga ei pruugi kattuda. Pole teada, kui palju väljaanded omavahel uute memode avalikustamist kooskõlastavad.

Kes vastutab dokumentide toimetamise eest ning mida on Wikileaks võtnud ette, et dokumentide avalikustamise tõttu ei satuks ohtu eraisikud?

Wikileaks tugineb siin viiele meediaväljaandele, kes memodest eraisikutele viitavat infot välja toimetavad ning Wikileaksi leheküljel ilmuvad memod meediaorganisatsioonide poolt toimetatuna.

BBC teatel pöördus Assange enne memode avalikustamist USA riigidepartemangu poole, et saada nõu, kuidas peaks dokumente enne avalikustamist toimetama. Võib vaid ette kujutada riigidepartemangu rasket seisu. Nõu andes oleks antud kogu ettevõtmisele legaalne heakskiit, nõuandest keeldudes kannatab aga avaldatavate dokumentide toimetamiskvaliteet.

Riigidepartemangu õigusnõunik Harold Koh keeldus avalikus kirjas Wikileaksi nõustamisest ning nõudis dokumentide tagastamist.

Mis on kindlustus-fail?

Juuli lõpus postitas Wikileaks Afganistani sõja materjalide leheküljele ja ühte torrentkeskkonda krüpteeritud faili, mille nimes esineb sõna “kindlustus”. Praegu on seda 1,4 gigabaidi suurust faili võimalik leida reast failijagamiskeskkondadest. See on krüpteeritud väga tugeva krüpteerimistandardiga AES256, mis teeb selle lahtimurdmise ilma salasõnata sisuliselt võimatuks. Mis selles kindlustusfailis sisaldub pole teada. Nii on spekuleeritud, et fail sisaldab dokumente toimetamata kujul just nii nagu nad algallikatest on saadud, aga ka muud Wikileaksi poolt seni avaldamata informatsiooni.

Julian Assange ise on kaudselt valanud õli tulle spekulatsioonidele, et faili avamiseks vajalik võti avalikustatakse, kui Assange peaks surema või Wikileaks funktsioneeriva organisatsioonina hävitatakse.  Kindel on siin ainult see, et väga kindlalt krüpteeritud fail on juba paljude inimeste omanduses ning netist allalaetav.

Mis saab kui Wikileaks suletakse? Kas seda saab üldse sulgeda?

Julian Assange on öelnud, et kui Wikileaks ei suuda enam organisatsioonina toimida, siis avalikustatakse krüpteeritud kindlustusfaili võti. Pole teada, kuidas selline “surnud mehe lüliti” võiks tegelikkuses toimida. Augustis teatas Wikileaks, et kindlustusfaili on internetist alla laetud rohkem kui sada tuhat korda.

Wikileaksil on väike palgaline koosseis, kuid keegi ei tea, kes on need inimesed ja kus nad asuvad. Wikileaks kasutas Austraalias üht postkasti, kuhu oodati inimestelt dokumente. Lisaks toetab organisatsiooni rida vabatahtlikke, kelle hulka hinnatakse mõnele tuhandele. Praegusel hetkel oleks Wikileaksi kui organisatsiooni sulgemisel üsna väike mõju: diplomaatilised memod on juba meediaväljaannete valduses, lisaks on laialt levinud kindlustusfail.

Praegu on töös üle tuhande lehekülje, mis peegeldavad Wikileaksi sisu. Tehniliselt on võimalik Wikileaksi lehekülge rünnata ning see muudaks organisatsioonil vabatahtlikelt annetajatelt annetuste kogumise raskemaks.