Siim Sepp kirjutab portaalis  novaator.ee teadusuudistest, mis peaksid meieni jõudma aastal 2010.

Teadus on teadagi ettearvamatu. Ei ole võimalik teada, mida hakatakse tulevikus 2010. aasta kõige olulisemateks teadussaavutusteks pidama. Sellele vaatamata on võimalik ette näha, et juba mõnda aega käigus olnud projektid peaksid just sel aastal end tõestama või andma olulisi ja käegakatsutavaid tulemusi. Võrguajakirja Popular Science arvates võiksid järgnevad sündmused teadusuudistesse tee leida.

Elektriautod jõuavad turule

Elektriautodest on viimastel aastatel palju räägitud ning mõned neist, näiteks Tesla Roadster, on ka juba müügil, kuid tavatarbijale mõeldud elektriautod peaksid maailma vallutama hakkama alles sel aastal.

2010 on aasta, mil müüki peaks jõudma General Motorsi elektriauto Chevrolet Volt. Tegelikult ei ole Volt küll puhas elektriauto, sest pärast 60 kilomeetri läbimist hakkab auto aku asemel bensiinist energiat ammutama. Siiski on tegemist olulise edasiminekuga ning sarnaseid või isegi ainult akudel töötavaid autosid on valmimas ka teistel autotootjatel, kirjutas Popular Science.

Elektriautod ei jäta just kuigi paljusid inimesi ükskõikseks. Rohelise mõtteviisiga inimesed suhtuvad neisse üldiselt väga entusiastlikult, samas on hulgaliseks ka neid, kes on väga skeptilised. Ka pidevad viivitused ja tootmise edasilükkamised on elektriautode suhtes umbusku tekitanud, kuid nüüd on ilmselt küll käes aasta, kui autotootjad peavad end tõestama.

General Motors pankrotistus eelmisel aastal ning saab tegevust jätkata vaid restruktureerituna USA riigi poolsete massiivsete rahasüstide toel. Volt on nende muutumisvõimelisuse ja tulevikku orienteerituse sümbol ning läbikukkumist ei saa nad endale lubada. GM-i sõnul on juba 50 000 inimest end Volti ostmiseks järjekorda pannud.

Sel aastal peaks valmima ka Nissan Leaf, mis kasutab edasiliikumiseks vaid akudelt saadavat energiat. Leafi aku on suurem kui Voltil ning võimaldab ühe laadimisega sõita pisut üle 150 kilomeetri. Nissani sõnul on soovi avaldatud 22 000 Leafi ostmiseks.

Televisioon muutub mobiilseks

Lemmiksaate vaatamiseks ei pea enam koju ruttama, peagi saad telesaateid vaadata ka mobiiltelefoni vahendusel.

Tegelikult on mobiiltelefoni vahendusel saadud mitmel pool telesaateid jälgida ka varem, kuid seda üle 3G võrgu. Kanalite valik on aga olnud piiratud ning teenus ise võrdlemisi kallis, mistõttu pole ta massidesse jõudnud. Samuti on pikalt olemas olnud kaasaskantavad telerid, mis pole aga oma kohmakuse tõttu kunagi erilist populaarsust võitnud, kirjutas Popular Science.

Nüüd võib uskuda, et mobiilne televisioon jõuab peagi iga inimese taskusse, kes selle vastu huvi tunnevad. USA-s on juba 17 linnas televisioonimastid varustatud spetsiaalsete saatjatega, mille tasuta signaali suudavad peagi vastu võtta kõik nutitelefonid ja sülearvutid. Saadete edastamiseks kasutatakse analoogtelevisiooni hingusele mineku järel vabanenud raadiolainete sagedusvahemikku.

Sel aastal jõuavad ilmselt müügile ka mälupulga sarnased seadmed, mis ühendatakse arvuti USB-porti ning muudavad sülearvuti kaasaskantavaks teleriks.

Lennundus

Airbusi kaua tehtud kaunikene uue põlvkonna sõjaväe transpordilennuk A400M peaks sel aastal lõpuks valmima. Lennuk on neli aastat valmimistähtajast maha jäänud ning esialgse eelarve üle 60 miljardi krooniga ületanud. Airbusi lennuk on piisavalt ruumikas, et transportida ka tanke ja suuremaid helikoptereid, kirjutas Popular Science. Samas on lennuk ebaharilikult kerge, kuid sellegipoolest tugeva konstruktsiooniga, nii et ta suudab maanduda ka ebatasasel pinnasel, mida lennuväljaks pidada oleks selge ülepakkumine.

Ehitamisel on kasutatud ohtralt süsinikkiudu ja titaani, et lennuki kaal võimalikult madalal hoida. Lisaks raskete lahingumasinate kohaletoimetamisele suudab A400M ka teisi lennukeid õhus tankida, transportida sõdureid kiiresti lahingupiirkonda ning haavatuid ära viia. A400M on vajadusel kasutatav ka luurelennukina.

Ebatüüpiliselt transpordilennukile on A400M kiire (780 km/h). Maksimaalne lennukõrgus on üle 11 kilomeetri. Lennuk suudab pardale võtta 40 tonni varustust. Lennukil on neli mootorit, ühe mootori võimsus on 8250 kW (11 060 hobujõudu). Lennuki tegevusraadius 20-tonnise transporditava varustuse korral on 6600 kilomeetrit.

Lennuki valmimine on võtnud kaua aega ning mõned esialgse tellimuse esitajaist on juba kannatuse kaotanud. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik tühistas eelmisel aastal tellimuse kaheksale lennukile. Siiski ootavad uusi lennukeid pikisilmi mitme riigi õhuväed, enamik neist Euroopas. Kõige suuremad tellimused on esitanud Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia ja Türgi. Kokku on hetkel tellitud 192 lennukit, esimesed neist toimetatakse tellijaile kätte 2013. aastal.

Meditsiin

Suured ravimitootjad kaotavad mitmete oluliste patentide aegumise tõttu miljardeid dollareid. Tarbijaile tähendab see mõnevõrra odavamaid ravimeid.

Ravimi väljatöötanud farmaatsiafirma võtab oma ravimile reeglina patendi ning omab seega ainuõigust seda teatud kaubamärgi all müüa. Sellised patendid aeguvad mingi aja jooksul, mille järel võivad kõik ravimitootjad vastavat ravimit turustama hakata. Sellist mitte kellelegi eksklusiivselt kuuluvat ravimit nimetatakse geneeriliseks. Teda ei müüda enam teatud kindla kaubamärgi all, olulisem on hoopis keemiline toimeaine ning sama toimega ravimile võib iga tootja oma nime välja mõelda.

Seega siis võib peagi Lipitori asemele tulla terve rida sama toimega, kuid teiste nimedega ravimeid. Lipitori esmatootja Pfizer ei oma peagi enam ainuõigust tema müümiseks. Erinevates riikides aeguvad patendid küll eri aastatel. Lipitori näide on siin asjakohane eelkõige seetõttu, et tegemist on läbi aegade kõige edukama ravimist rahalehmaga, mille käive oli 2006. aastal 13,6 miljardit dollarit. Lipitori ülesanne on vere kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmine.

Pfizer pole ainus suurtest farmaatsiafirmadest, kes tulude vähenemisega silmitsi seisavad. Aastaks 2016. vähenevad nende käibed geneeriliste ravimite turule tuleku tõttu kokku eeldatavalt umbes 140 miljardi dollari võrra. Hea uudis tarbijale on, et vähemalt järgmise kümne aasta jooksul peaksid retseptiravimite hinnad tõenäoliselt langema.

Huvitavaks trendiks ravimitööstuses on ka uute apteegiletile jõudvate ravimite arvu vähenemine. USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) andis aastatel 1996–2001 heakskiidu keskmiselt 35 uuele ravimile aastas. Ajavahemikus 2002–2007 aga ainult 22 ravimile. Vähenemine on ilmselt vähemalt osaliselt seotud Vioxxi nimelise ravimi ümber lahvatanud skandaaliga. FDA andis ravimile heakskiidu, kuid 2004. aastal tuli valuvaigistav ravim siiski müügilt kõrvaldada, sest 139 000 ravimit võtnud inimest olid saanud infarkti. 

Ravimitööstus on kahtlemata suur äri, kuid mitte ilma kasutegurita inimkonnale. Osa eksperte kardavad, et sissetulekute vähenemine jätab ravimitootjatele vähem vahendeid uute ravimite väljatöötamisse investeerimiseks, mis võib muu hulgas pidurdada ka senist inimese keskmise eluea pikenemistempot.

Pikemas perspektiivis oleme ehk jõudnud ajastu koidikule, kus suured ravimifirmad ei saa keskenduda suhteliselt lihtsakoeliste ravimite väljatöötamisele, mille ülesandeks on valu vaigistamine, depressiooniga võitlemine või kolesteroolitaseme alandamine. Selle asemele astuvad tõenäoliselt uue põlvkonna kompleksravimid, mis täidavad mitut ülesannet korraga, mille hulgas saavad tõenäoliselt olema ühiskonda kõige rängemalt vaevavad terviseprobleemid nagu rasvumine, vähk ja mitmesugused närvisüsteemiga seotud häired.