Viis huvitavat alternatiivset energiaallikat

Fossiilsete kütuste varude vähenedes püütakse leiutada üha uusi alternatiivseid energiaallikaid, mis keskkonda vähem kahjustaksid, vahendab portaal novaator.ee.

Kindlasti on kõik juba kuulnud päikeseenergiast ja tuuleenergiast, hüdroelektrijaamad ja tuumaenergia on kasutusel juba ammu. Teadlased otsivad loodusest aga üha uusi võimalikke energiaallikaid. Võrguajakiri Physorg tutvustab uusi alternatiivseid energiaallikaid, millest siiani kuigi palju kuulda pole olnud. 

1. Päikesekultuurid. Ideeks on luua päikese abil süsivesinikke. Riimvesi kombineeritakse fotosünteesivate organismide, toitainete ja süsinikdioksiidiga ja lastakse päiksel teha oma töö. Protsessi saaduseks on süsivesinikud, mida saab kohe kütusena kasutada. 

2. Prügi. Paradoksaalsel kombel võivad jäätmed aidata kütusesaastet vähendada. Mikroobe sisaldavate kütuselementide abil saab jäätmeid kasutada bioelektrilistes süsteemides energia tootmiseks. Ka Eestisse on plaanis rajada jäätmetest energiat tootev jaam, kuid mikroobide kasutamise asemel hakatakse seal energia tootmiseks prügi põletama. 

3. Aurustumine. Teadlased püüavad leida moodust õhu ja vee erinevaid elektrilisi omadusi kasutada energia tootmiseks. Selleks toodetakse spetsiifilisi lehetaolisi seadmeid. Nendesse pumbatakse sisse õhku ning kui vesi „lehe“ pinnalt aurustub, püütakse kinni tekkiv energia. Esialgu tundub siiski, et küllalt väikese energiakoguse saamiseks tuleb näha liiga palju vaeva. 

4. Inimeste liikumine. Kas üha kasvav inimpopulatsioon suudaks oma energiapuudust leevendada ka lihtsalt liikumise abil? Pakutud on välja ideid energia kogumiseks plaatide abil, mis on paigutatud kohtadesse, kus liigub rohkelt inimesi. Need plaadid oleksid tehtud materjalist, mis toodavad energiat vastusena mehaanilisele survele. Kui inimesed lähevad bussipeatusesse või jooksevad pargis, muudetakse nende poolt tekitatud surve plaatidele energiaks. 

5. Kuu. Teadlased on juba mõnda aega kaalunud erinevaid võimalusi kasutada energia tootmiseks heeliumi isotoopi massiarvuga kolm. See heeliumi isotoop võiks olla mitteradioaktiivseks puhta energia allikaks. Heelium-3 Maal kerge vaevaga toota ei saa. Meie lähimal naabril Kuul on seda kerget isotoopi aga külluses. Kas tulevikus võiksid Kuule kerkida kaevandused, mis seda isotoopi energia tootmiseks koguksid? Põhimõtteliselt võiks see olla võimalik. Üks Venemaa ettevõte, RKK Energia, usub, et heelium-3 kaevandamine Kuul võiks saada võimalikuks juba aastal 2020.