Teslast inspireeritud tuulegeneraator

Uue labadeta tuulegeneraatori, mille ainsaks pöörlevaks osaks on turbiin/kardaanvõll, välja töötanud Solar Aero teadlaste andmetel suudaks see toota sama hinnaga energiat kui seda teevad kivisüsi põletavad elektrijaamad. New Hampshire’is asuv firma patenteeris hiljuti Fulleri tuulegeneraatori, mis on edasiarendus Nikola Tesla 1913. aastal väljastatud patendile, kirjutab Stiina Kristal portaalis fyysika.ee.

Labadeta tuulegeneraator on täielikult suletud võrdlemisi väikesesse kesta. Selle asemel, et kasutada võlli ja generaatori pöörlema panemiseks tuulelt energiat saavaid labasid koosneb Teslast inspireeritud tuulegeneraator mitmest üksteise otsa asetatud ning vahepuksidega eraldatud paralleelsetest metallketastest. Kui tuul liigub läbi ketastevahelise ruumi on kettad asetatud nii, et need lisaksid tuulele sissepoole suunatud hoogu, mis omakorda paneb kettad liikuma. Kettad on võlliga ühendatud kodarate abil, mistõttu pöörlevad kettad panevadki võlli liikuma. Patendiomaniku Howard Fulleri sõnul annab generaatori disain tuuleenergia mehaaniliseks energiaks muundamisel maksimaalset efektiivsust .

,,Selliste generaatorite eeliseks on fakt, et see töötab võrreldes varasematega efektiivselt erinevate vedeliku voolamise kiiruste korral ning seda just tiivakujuliste vahepukside tõttu,” on patendis kirjas. ,,See omadus muudab antud generaatori eriti kasulikuks tuulest energia ammutamisel, mis on juba oma loomuselt väga muutlik.”

Vastavalt EcoGeek‘is ilmunud artiklile oleks sel viisil saadud elektrienergia lõpphinnaks ligikaudu 18 krooni watt, mis moodustab umbes kaks kolmandikku labadega generaatoritega toodetust(USA andmed, toim.). Firma sõnul määrab ketaste arv toodetava energia koguse. Pildil oleva generaatori võimsus on kuni 10 kW.

Labade puudumise üheks suurimaks eeliseks on vähenevad hoolduskulud. Selliseid turbiine oleks võimalik paigutada näiteks tornide või postide otsa, energiat genereeriv osa jääks aga torni alaosasse, mistõttu pole tarvis rutiinseks hoolduseks torni otsa ronida. Sellised tuulegeneraatorid tuleb paigutada vaid nii kõrgele, et lähedalasuvad objektid tuule puhumist ei takistaks. Ruumi võtvate väliste labade puudumise tõttu on vastavad tornid või postid tõenäoliselt lühemad kui labadega tuulegeneraatoritel.

Võre taga asuv tuulegeneraator hoiab ära ka lindude ja nahkhiirte vigastused ning ka vaade jääb pöörlevate labade poolt rikkumata. Tänu vähenenud hoolduskuludele ning piiratud infrastruktuuri nõuetele saaks generaatorid asuda ka linnamajade katustel.

Lisaks tuulele on generaatori disain kasutatav ka geotermilistes rakendustes, kus energia saamiseks kasutatakse kuumutatud vedelikke. Generaator töötab hästi ka võrdlemisi jahedate vedelikega. Seega oleks leiutis eriti kasulik kohtades, kus geotermiliselt pole võimalik saada piisavalt soojust tavalistes aurumootorites kasutatava  ’kõrgkuumendatud’ auru tekitamiseks.