Sotsiaalne surve muudab mälestusi

Mälestuste võltsimiseks piisab mõõdukast sotsiaalsest survest, näitas värske uuring.

Iisraeli Weizmanni instituudi ja Londoni ülikooli kolledži teadlaste ajakirjas Science avaldatud uuring näitas, et valede mälestuste tekkimise ajal toimib ainulaadne ajumuster, mis vihjab sotsiaalse mina ja mälu üllatavale seotusele, kirjutab teadusportaal novaator.ee.

Sellise avastuseni jõudmiseks viisid teadlased läbi neljaetapilise eksperimendi. Esimeses etapis näidati nelja väikesesse rühma jagatud vabatahtlikele dokumentaalfilmi.

Kolm päeva hiljem pidid kõik vabatahtlikud tegema teadlaste laboris üksinda mälutesti, milles tuli vastata filmi kohta käivatele küsimustele. Lisaks sellele küsiti neilt, kui kindlana nad ennast oma vastuste osas tunnevad.

Seejärel kutsuti nad uuesti laborisse testi tegema ning  testi tegemise ajal skaneeriti nende ajutegevust funktsionaalse magnetresonantskuvamise tehnoloogia abil. Seekord anti vabatahtlikele kasutamiseks ka "päästerõngas", milleks olid nendega samas rühmas filmi vaadanute arvatavad vastused koos sotsiaalmeedia stiilis piltidega. Osa õigeid vastuseid oli seejuures asendatud valevastustega.

Selgus, et uuringus osalejad kohandasid oma vastuseid nende valevastustega, vastates valesti peaaegu 70 protsendil juhtudel. Tõstatus küsimus, kas vastuseid muutis tajutav sotsiaalne nõudlus või olid mälestused filmist ka tegelikult muutunud?

Selle väljaselgitamiseks lasid teadlased vabatahtlikel veel ühe korra mälutesti teha. Eelnevalt öeldi vabatahtlikele, et neile varem näidatud väidetavalt filmi kaasvaatajate vastused olid tegelikult hoopis arvuti poolt juhuslikult valitud. Kuigi osad vastused muutusid seejärel tagasi õigeteks, jäid siiski ligikaudu pooled vastustest jätkuvalt valeks, mis annab mõista, et vastanud tuginesid vastamisel eelmise sessiooni käigus tekkinud valemälestustele. Ka ajuülesvõtete analüüs näitas püsivate valemälestuste ja ajutiste sotsiaalsest kuuletumisest tingitud vigade korral erinevat ajutegevust.

Valemälestuste silmapaistvaimaks tunnuseks oli mandelkeha ja hipokampuse omavaheline seotus. Hipokampus ehk mälukeskus on aju osa, millel on oluline roll pikaajalise mälu tekkimisel. Aju emotsioonikeskusena tuntud mandelkeha mängib samas rolli sotsiaalses suhtluses.

Teadlaste arvates võib mandelkeha olla sotsiaalsete ja mälutöötlusega seotud ajuosade vaheline värav ning teatud liiki mälestuste mälupangas salvestamiseks võib olla vaja selle "heakskiitu". Seega võib mandelkeha sotsiaalsete mõjutuste tulemusel veenda aju mälestusi valedega asendama.