Alfaisased on stressis

Karjahierarhia tipus olemine on kulukam, kui seni arvatud, näitas Princetoni ülikooli paavianide peal tehtud uuring, vahendab novaator.ee.

Looduslikes paavianiasurkondades on alfaisastel tunduvalt kõrgem stressihormooni tase kui teistel isaspaavianidel. Seda isegi nendel aegadel, kui kogu kari on rahujalal ning võimuvõitlusi ei toimu.

Paavianid on inimesele geneetiliselt sarnased, lisaks elavad nad hästi organiseeritud karjadena, kus igal liikmel on kindel roll.

Princetoni ülikooli ökoloogid on Keenia paavine uurinud pikka aega. Neljakümne aasta jooksul on kogunenud hulk teavet erinevate ahvikarjade ning nende liikmete käitumise kohta.

Laurence Gesquiere uuris koos oma kaastöölistega viie ahvikarja liikmeid. Bioloogid kogusid üheksa aasta vältel roojaproove 125 isasloomalt ning mõõtsid neis testosterooni ja stressihormoon glükokortikoidi taset. Tegemist oli ainulaadselt mahuka andmestikuga, mis peegeldas pikaajalist hierarhiapositsiooni mõju üksikutele loomadele.

Alfaisaste eelis sigimispartnerite leidmisel on üldteada, kuid uurimus tõi välja selle staatuse varjukülje – pideva kõrge stressihormooni taseme kehas. Ka inimeste puhul on teada, et sotsiaalne seisund võib mõjutada mõningaid tervisenäitajaid.

Gesquiere selgitas,et ilmselt on karja juhtisaste suur stressihormooni hulk seotud kehalise pingutusega. Alfapaavianid peavad kulutama kõvasti energiat enda positsiooni säilitamiseks, kaklemine väsitab ja pidev valvelolek on füüsiliselt kurnav.

Psühholoogilised tegurid nii suurt rolli ei mängi. Emased otsisid karvadest parasiite nii alfa- kui beetaisastel. Just selliste poolehoiuavalduste abil hinnatakse ahvikarjades psühholoogilist toetust.

Nii et, alfaisased – olge oma tervise suhtes hoolivamad ja püüdke leida ohutuid väljundeid stressi maandamiseks!