Aju areneb ka kahekümnendates eluaastates, näitas Yale´i ülikooli uuring.

Inimese närvisüsteemi arengus toodetakse närvirakke palju rohkem, kui neid tegelikult vaja on, kirjutab novaator.ee. Arvatakse,et kuni 80 protsenti neuronitest võib osutuda ülearuseks ning seetõttu surevad need enne inimese täisealiseks saamist. Samuti väheneb oluliselt närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapsite hulk.

Lastel tekib sünapseid palju. Puberteedieas osad nendest kaovad ning täiskasvanueaks jääb alles vaid umbes pool närvirakkude vahelistest ühendustest. 

Nii arvasid neuroteadlased kuni praeguseni. Kuid aju areng jätkub ka noortel täiskasvanutel, väidab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

Yale´i ülikooli neuroteadlane Pasko Rakic uuris eri vanuses surnud inimeste prefrontaalset ajukoort. Ta jälgis, kuidas muutub sünapsite moodustamises osalevate dendriitide harunemine. Selgus, et sünapsite moodustamise tippaeg on inimesel umbes 9. eluaastal. Pärast seda hakkas dendriitide sünapsimoodustusvõime vähenema, kuid see kestis ootamatult pikka aega.

Uurija üllatuseks jätkus varases teismeeas alguse saanud protsess ka kahekümnendates eluaastates. Rakici sõnul on see hea uudis kõikidele inimestele, kes soovivad oma kolmandal elukümnendil midagi uut õppida. Just sünapsite vähenemise aega on seostatud hea õppimisvõimega.

Lisaks võib avastus muuta arusaamu sellest, kuidas tekib skisofreenia. See haigus diagnoositakse tavaliselt noortel inimestel ning võib olla seotud täiskasvanuea alguses toimuva aju arenguga.