Enesepettus on edu alus

Edinburghi ülikooli uurimus näitas, et tugev eneseusk on inimesele kasulik, kirjutab novaator.ee.

Kõrge enesehinnanguga inimesed on edukamad kui oma võimaluste kained hindajad. See, kes usub, et saab väljakutsetega hakkama, triumfeerib tihti spordis, võidab sõja või saavutab edu äris.

Edinburghi ülikooli politoloog Dominic Johnson ja San Diegos asuva California ülikooli uurija James Fowler simuleerisid matemaatilise mudeli abil enesekindluse pikaajalist mõju ühiskonnas. Teadlased panid omavahel konkureerima ülimalt enesekindlad, adekvaatselt olukorda hindavad ning ebakindlad strateegiad.

Selgus, et äärmine eneseusk toob tihti väärilise tasu. Seda senikaua, kuni konfliktist saadav kasu on piisavalt suur võrreldes selle saamiseks tehtavate kuludega. Olusid kainelt hindavad inimesed seevastu saavad tihti kehvemini hakkama.

Ilmselt on looduslik valik pika aja jooksul soosinud kalduvust enda võimeid üle hinnata. Poksija Muhhamad Ali sarnased võitlejad on saanud rohkem järglasi ning nende geenid on levinud rohkem kui õrnade kunstnikuhingede omad.

Mudel näitas ka, et jultumus koos ülima enesekindlus muutub kõige tõhusamaks strateegiaks ebakindlates oludes, kus riskid võivad olla väga suured.

Loomulikult tekitab liigne enesehinnang ka tagasilööke. Uurimuse autorid tõid kaks näidet läbimõtlematu enesekindluse tõttu tekkinud krahhide kohta –nendeks olid Iraagi sõda ja 2008. aasta finantskriis.

"Mudeli põhjal võib liigne enesekindlus tekkida kõikvõimalikes olukordades, ka sellistes, kus see pole mõistlik. Inimese jaoks on oluline kasutada edukaid strateegiaid nii, et ei tekiks katastroofe," ütles Johnson.