Ajaloolisest
taustast
Vabamüürlus on välja kujunenud keskaegseist
ehitajate vennaskondadest Inglismaal. Need vennaskonnad sündisid
koos ristiusu laiema levikuga Vahemeremaadest mujale Euroopasse -
nimelt ehitati neil aegadel ehitati uutesse maadesse rohkesti
kirikuid ja kloostreid.
Neile kirikuehitajaist vendadele oli
omane eetilis-usuline vaimsus, töötavade arvestamine ja austamine,
omavahelise ühtekuuluvuse tunnetamine. Neis vennaskondades nähti
ehitamist ühtlasi kui teed inimese hingeelu
täiustamiseks..
Inglismaal hakati ehitajaist vennaskonna
liikmeid kutsuma vabamüürlasteks (freemason). Kirjasõnas
mainitakse seda nimetust esmakordselt 1376.a. Inglise keeles tähandab
sõna mason nii müürseppa kui kiviraidurit ja seda pruugiti ka
ehitajate kohta üldiselt. Ametinime algusliide -vaba- tähendas
algselt seda, et vennaskonna liikmed olid vabad mehed ja mitte orjad.
Hiljem hakkas see mõiste osutama vaimsele vabadusele.
Vennaskonnad
püstitasid tööpaikade lähikonda endile maju ehk niiöelda
tööbarakke, mida kutsuti nimega lodge. Siit tuleneb ka sõna loož,
mille all mõistetakse vabamüürlaste kogunemiskohta ja
organisatsiooni põhiüksust.
Loožis anti õpilastele ka
ametialast õpetust, mille saladusi varjati hoolikalt võõraste
eest; õpilased pidid andma vaikimistõotuse. Kui õpilasest oli
saanud täielikult ametit tundev ja igati usaldusväärne korralik
mees, võeti ta pidulikult vastu ametkonna täieõiguslikuks
liikmeks.
Vabamüürlaste kui ehitajatega liitus XVII sajandi
keskel ka muude elukutsete esindajaid. Vabamüürlus arenes
praktilisest müürsepatööst filosoofiliseks liikumiseks ja see
tähendas nüüd vaimset ehitustööd.
Tänapevase
vabamüürluse alguseks võib lugeda XVIII sajandi esimest poolt
Inglismaal, kus mitme looži ühinemisel asutati Londonis 1717.a.
esimene suurloož. Vabamüürlus levis seejärel kiiresti kogu
Inglismaal, selle asumaades ja Euroopa mandriosas.
Vabamüürlusel
oli XVIII sajandil suur mõju vabaduse ja humanismi aadete
levimisele. Vabamüürlastel oli oma osa Ameerika ühendriikide
demokraatliku põhiseaduse ja inimõiguste deklartasiooni koostamisel
ning orjanduse lõpetamisel; nii olid ka näiteks Benjamin Franklin
ja George Washington vabamüürlased. Preisi kuningas Friedrich Suur,
samuti vabamüürlane, kaotas ära piinamise kui õigusmõistmise
protsessi osa.
Läbi aegade on vabamüürlste hulka kuulunud
paljud suurmehed nagu Theodore Roosevelt ja mitmed hilisemad USA
presidendid, kirjanikud R. Byrnes, J.V. Goethe, R. Kipling,
heliloojad W.A. Mozart, J. Sibelius, teadlane Sir Alexander Fleming
ja mitmed Inglise Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmed, tuntud
kultuuritegelased jt.
Eesmärgid
Vabamüürlus,
ühendades häid mehi sõltumata rahvusest, rassist, nahavärvist ja
usutunnistusest, pakub oma liikmetele enesetäiendamise võimalusi,
et saada veelgi paremaks. Ausus, õiglus, vendlus on need ideaalid,
millest lähtutakse. Vabamüürlased tegelevad heategevusega, mis
keskendub üldisele abivajajate toetamisele.
Vabamüürlus ei
anna valmis vastuseid, vaid püüab panna inimesi mõtlema, küsima
ja otsima.
Kes ja kuidas saab
vabamüürlaseks?
Vabamüürlaste organisatsioon on ise
ennast täiendav. Looži liikmeks saab astuda sinna kuuluva kolme
liikme soovitusel. Liikmeksastuja peab olema vähemalt 21-aastane,
usaldusväärne ja piisavalt sobiv mees. Uurimiskomisjonis toimuva
küsitluse järel hääletatakse liikmeks vastuvõtmise sobivust, kus
kehtib ühehäälsuse põhimõte. Kandidaadist saab õpilasmüürlase
astme järel täieõiguslik vabamüürlane. Liikmeksastuja annab
tõotuse rituaali saladuse hoidmisest ja organisatsiooni eeskirjadest
kinnipidamiseks. Tõotus ei sisalda midagi niisugust, mis oleks
vastuolus liikmaksastuja kõlbeliste, ühiskondlike või rahvuslike
õiguste või kohustega, olgu need millised tahes.
Vabamüürlaste
organisatsiooni liikmeks olemine on üldjuhul eluaegne.
Liikmeskonnast võidakse välja arvata juhul, kui liige on süüdi
mõistetud kuriteos või ta tegutseb organisatsiooni eeskirjade ja
põhimõtete vastu.
Suhtumine religiooni ja
ühiskonda
Vabamüürlus ei ole religioon ega ka usu
aseaine, kuid tal on tugev usuline alus. Iga liikmeks võetu
tunnustab usku Jumalasse ja hinge surematusse. Samas ei piirdu
usutunnistus vaid kristlusega.
Vabamüürlus eeldab oma
liikmete hulgas asukohamaa seadustest kinnipidamist ja ustavust
seaduslikule valitsusele. See eeldab ka vastutustunnet ühiskonna
liikmena ja tähelepanu lähikondlaste vastu. Vennaskonna liikmeks
kuulumisest ei taotleta majanduslikku või ühiskondlikku kasu. Looži
istungeil on keelatud näiteks poliitika ja usuasjade
arutamine.
Vabamüürlaste saladused
Millised on
vabamüürlaste saladused, millest teistele ei räägita? Saladuseks
on vabamüürlaste õpetusrituaal.
Kandidaadi vaikimistõotus
sisendab talle usaldusväärsuse ja truuduse põhimõtteid. Rituaal
ja vabamüürluse õpetuse olemus avanevad vabamüürlasele
vähehaaval subjektiivse isikupära kaudu. Kuna vabamüürlus on
elukunsti õpetus, võib sealt leida lõputult palju saladusi.
Vabamüürluse ideed ja tavad pole selles mõttes mingi
saladus.
Rituaalisaladus on ajaloo vältel andnud põhjust
igasugustele eelarvamustele ja väärkäsitlustele. Nüüdseks on
vabamüürlus läinud suurema avatuse teed. Saladused seonduvad vaid
looži tööga ja vabamüürluse vaimse ehitustööga.
Vabamüürlaste
seltsid ei ole salaseltsid. Nii nagu teisteski riikides on Eesti
Vabamüürlaste Selts ametlikult registreeritud. Vabamüürlased on
oma maa ausad, lojaalsed ja seaduskuulekad kodanikud.
Vabamüürlus
on rahvuslik
Vabamüürlaste organisatsioonid on
rahvuslikud. Neil ei ole ühtset rahvusvahelist keskust. Loožid
moodustavad maade kaupa iseseisvaid keskorganisatsioone e. suurloože.
Eri maade suurloožid, loožid ja nende liikmed suhtlevad omavahel
tihedasti, külastades teiste maade loože ja vendi, moodustades nii
ülamaailmse vennaskonna.
Vabamüürlus
Eestis
Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992.a.,
mil alustas tegevust loož Fööniks. Ajalooliselt tekkis vabamüürlus
Eestis aastatel 1771 – 1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste
loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud,
kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased.
Eestlastest kuulus sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl
Friedrich Karell. Kuni vabamüürluse keelustmiseni tsaari-Venemaal
1822.a. tegutses Eestis neli looži.
Taasiseseisvunud Eestis
loodi aastatel 1992 - 2007 kümme looži ja üks uurimisloož,
sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Viljandis.
18.
mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste
Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož
rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena
tunnustatud suurloožide perre, kus puudub ülemaailmne
katuseorganistasioon.
Vennaskonda kuulub käesoleval ajal
umbes 300 meest erinevatest ühiskonnakihtidest ja ametialadelt,
tegevus lähtub vabaduse, vendluse ja ühtsuse ideaalidest. Loožides
on kesksel kohal vendade teoreetiline ja moraalne enesetäiendamine
ning heategevus.
Vabamüürlus on maailma vanim ja enamlevinud
vennaskond, ühendades käesoleval ajal üle kuue miljoni mehe
kõikides maailma riikides.
Järgmisel
korral vaatame aga vabamüürlusega seotud erinevaid teooriaid – on
need tõesed või väärad, jäägu igaühe enda otsustada. Ja fakte
jagub spelkuleerimiseks küllaga....
|
