India on väga vastuoluline maa - see maailma trafaretsemaid väljendeid on harva nii tabav. Vast kusagil mujal pole kontrastid nii suured - vaesus nii vaene, rikkus nii hiilgav, vaimuküllus nii pillav, räpasus nii räige.
See on maa, mida Mark Twain on nimetanud inimkonna hälliks, inimkõne sünnikohaks, ajaloo emaks, legendide vanaemaks ja traditsioonide vana-vanaemaks.
Reis Indiasse on paeluv ja rohkesti erinevaid elamusi pakkuv. Kõrvuti toretsev luksus ja äärmine vaesus ning ümberringi pidevalt pulbitsev inimestevool, mis omakorda on segatud laisalt omi asju ajavate pudulojustega. See kirju postkaardipilt paneb igal hetkel hämmastama ja imestama. India on maailmas üks kiiremini arenevaid maid ja selles kiires rütmis areneb ka vaesus. Endiselt on kirjaoskamatuid 35 % elanikest.
India üks väheseid kohti maailmas, kus sa oled võimeline tajuma maailma ja elu kogu tema täiuses ja mitmekesisuses.
India vabariik asub Lõuna-Aasias. Pindalalt on India seitsmes maailmas ja rahvaarvu poolest teine. Indial on 7517 kilomeetrit merepiiri Atlandi ookeaniga ja kliima on soe ning päikeseline. Kultuuriliselt on India väga mitmekesine, seda on märgata nii rahvusköögis, kui tänaval kõndides.
Üldinfo
Pealinn: Delhi
Rahvaarv: 1,016 miljardit (ning kasvab suure hooga)
Keeled: hindi, inglise
Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid, 0.4% muu
Kliima
Üldiselt on Indias kuum troopiline kliima, regiooniti erinev. Jahedaim ilm on detsembrist veebruarini – jahedad, värsked hommikud ja õhtud ning päikselised päevad. Väga kuum, tolmune on märtsist maini. Enamus regioonides võib vihma sadada juunis ja septembris.
Kogu Hindustani poolsaare territooriumil valitseb mussoonkliima. Talv on kuum ja kuiv, suve on kuum ja niiske. Aasta jooksul sajab ebaühtlaselt, kõige suurem sademete hulk on suvel ja kõige vähem sajab talvel.
Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon (vihmaperiood) hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini.
Majandus ja riigikord
Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on selline riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara programmeerimise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad…
Viisa
Eesti kodanikele viisa vajalik, saatkond asub Helsingis.
- India viisa 1500 EEK. Viisa vormistamine toimub Helsingis asuvas India saatkonnas. Vajalikud dokumendid:
- pass (kehtiv vähemalt 6 kuud peale planeeritavat reisi), passis peab olema vähemalt 2 vaba lehte
- ankeet (klikka ja prindi)
- 1 hiljuti tehtud värviline foto
Embassy of India
Satamakatu 2 A 8, 00160 Helsinki
Tel +358 9 228 9910
Faks +358 9 62212 08
E-post visa@indianembassy.fi
http://www.indianembassy.fi/
Mugav on, et võimaldatakse kuni 6-kuulist viisat. Kui asuda õppima, siis on võimalik saada ka kuni viie aasta viisa.
Vaktsineerimine
Enne Indiasse sõitu tuleks vaktsineerida ennast koolera, kollapalaviku, hepatiidi, tüüfuse jpm vastu. Malaaria tabletikuur soovituslik.
Raha
India ruupia (INR). Eestis ruupiaid ei vahetata.
Ajavöönd
GMT +0530, aeg Indias on 3,5 tundi Eesti ajast ees.
Inimesed
Indiasse ei soovita nõrganärvilistel reisida, kuna ei ole kerge taluda olukorda, kus miljon hindut püüab sulle pidevalt elevanti maha müüa. Sadu kordi päevas korduv vinguv: "hello sir, how are you, change money" või midagi analoogset, viskab ääretult üle. See kehtib just tähtsamate turismikeskuste, nagu Delhi, Agra, Jaipur ja Varanasi kohta. Neis linnades õpid sa hindusid tõeliselt vastikuks rahvaks pidama (kuigi kui hästi meelde tuletada, siis ega eesti ärikad kah just mõnusamad tüübid vist olnud). Et selle talumisega toime tulla, soovitan jääda absoluutselt ükskõiksest ja mitte millegi vastu huvi tunda, või siis hindudega kaasa mängida ja üritada oma käitumisega neid peeglist näidata. Näiteks kõndides Delhis mööda Main Bazaari, kus mitmed poepidajad üritavad sind meeleheitlikult oma poodi meelitada, soovitan neile näituseks arusaamatu näoga pakkuda tualettpaberit, misjärel nad ka ise muigama hakkavad.
Alati pead sa arvestama faktiga, et turiste üritatakse meeletult nöörida, küsides neilt iga teenuse eest 3-10 korda tegelikust hinnast kallimat hinda. Lisaks pead sa pidevalt valvel olema hindude eest, kes käsitlevad sind kui lüpsilehma.
Indias ei ole eraldi tsoone prügimägede jaoks, vaid inimesed elavad selle prügi otsas, mis nad ise toodavad ja maha viskavad. Orgaanilise osaga pole probleeme (selle söövad ära koduloomad), nukram on plasti ja muu sünteetilise olmeprahiga, mida küll vahest põletatakse, aga enamasti see lihtsalt vedeleb inimeste silmarõõmuks tänavatel. Võib-olla ongi etem, kui ühiskond näeb kui palju ta saasta tekitab ning ei vea seda loodusesse, vaid ümbritseb enda kodu omaenda elutegevuse ja tarbimise jääkidega.
Tavad ja kombed
Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhitoiduainete ost enamasti selle alla ei käi).
Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (nagu enamasti kõikjal idamaades).
Kui satud hinduga kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Australia'l ja Estonia'l, siis soovitan rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisid kauem kui paari kuud, siis hakkabki see pikapeale nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib, on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi.
Riskid
Suhteliselt ohtlik on juhuslike võõrastega vesteldes nende käest vastu võtta küpsiseid või klaasikest teed. Tihtipeale lõpeb see sellega, et ärkad paar päeva hiljem paljana kuskil tühermaal. Eriti kurikuulsad on sellepoolest Varanasi ghattid (Gangese kaldapealsed). Samuti ei tohi krediitkaarti kauplustes ja teenindusettevõtetes hetkekski nägemisulatusest välja lasta, kuna krediitkaardipettused on väga levinud.
Rongis reisides on soovitav oma pagas keti ja lukuga kuskile rauatoe külge kinnitada, kuna käib pidev edasi-tagasi voorimine ja öösel on võimatu oma tränil silma peal hoida. Hoolsalt tuleb valvata fotokate ja muu elektroonilise kraami järgi, kuna neid kiputakse üsna tihti ära virutama.
Päris tavaline on situatsioon, kus saabudes hommikul mõnda linna ja tehes hotelli jaoks aega parajaks, palud sa motoriksha wallahil ennast viia kuskile templisse. Sõites paar minutit, võtab rikshajuht kuskilt tee pealt kaasa oma "venna". See vend tunneb huvi sinu tausta vastu, soovitab sulle odavat ja puhast hotelli ning templi asemel lased end hoopis odavasse hotelli sõidutada, kus antud "vennakestele" kena komisjon makstakse, mis lisatakse hiljem sinu hotelliarvele. Taoline situatsioon võib läbi minna ühes linnas, aga teises linnas absoluutselt sama situatsiooni kogedes hakkad seesmiselt irvitama ja hotelli jõudes lihtsalt jalutad minema. Lisaks kõikvõimalikud situatsioonid, kus sulle teatatakse, et hotell mida otsid, on suletud või on tegemist väga viletsa hotelliga. Peab märkima, et üldiselt ei kehti eeltoodu negatiivne info riigiametnike kohta, kes võivad olla väga ausad. Siiski peab mainima, et kuritegevuse tase on Indias tunduvalt madalam, kui tavapärases õhtumaa kultuuris.
Ohtlikud (tulevahetus, pantvangi langemise oht) on piirkonnad, kus toimub võitlus iseseisvuse eest: Kashmir, Kirde osariigid (Manipur, Assam). Seal võib liikuda ainult iseenda riisikol.
Narkootikumidest on hashish (ganja, india kanep, marihuaana) üldlevinud, aga sellest hoolimata ei soovita politseile sellega vahele jääda. Kui just ei õnnestu politseinikule altkäemaksu anda (kõik summa, mis sul kaasas on), siis võib asi väga kurvalt lõppeda.
Transport ja teeolud
Delhisse on võimalik lennata SAS-ga (via Kopenhaagen) või otsida odavamat lennuühendust idast: Moskvast, Taškendist või Alma-Ata'st. Mööda maad reisides läheb ehk kuskil 150$ (Prahast) ja ehk 2 nädalat. Reisibussiga Riiast näiteks Prahasse, sealt bussiga Istanbuli, sealt saab bussiga Teherani, edasi Pakistani piiri äärde. Pakistanis saab juba rongi peale istuda ning sõita Lahoresse, kus Kashmir ning Punjab juba kiviga visata on (Euroopas võib hääletada, Aasias eriti ei soovita). Lahoresse võib ka lennukiga üritada lennata (ehk tuleb odavam kui Delhi), soovitaks neil kellel reisusihiks Himachal Pradesh või Kashmir. Lisaks alternatiivsed lennuühendused suuremate India linnadega nagu Mumbai (Bombay), Madras, Calcutta.
Kohalik transport
Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed, sõidavad jalgratturid ning härjakaarikud, sihitult jalutavad igatsugu koduelukad (lehmad, kitsed jne), nende vahel sõidavad pidevalt signaali andvad (s.t 1 min jooksul 10-20 korda) suured veoautod, bussid, sõiduautod, mopeedid, moto- ja velorikshad. Seetõttu on bussi keskmiseks kiiruseks kuskil 35 km/h ning mägedes veelgi vähem. Bussireisi üheks iseärasuseks on veel, et ükski buss ei liigu enne paigast, kui ta on puupilgeni rahvast täis.
Rongisõit 1000 km magamisvagunis (platskaart) läheb maksma natuke alla 100 krooni, esimeses klassis (kupee) 3,5 korda rohkem. Rongipilet tuleb osta vähemalt üks päev varem, kuna samal päeval on rongipileti hankimine praktiliselt võimatu (reisiagendid tulevad sellega mõnikord toime, seejuures sind ropult nöörides). Ära peab mainima fakti, et üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss, mida sa eales oled näinud. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem.
Raha, hinnad ja krediitkaardid
Hindadest rääkides peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elu on seal meie omast 2-3 korda odavam.
Hotellituba (tavaline) läheb maksma alla 100 krooni (Delhis, Main Bazaaril maksis ühene hotellituba 75 krooni ümber, kahene 80-90 krooni). Tavalise hotellitoa all on mõeldud tuba, mis on puhas, kus on sees nii vesi pesemiseks, kui ka tualett (kui on lääne tüüpi WC, siis võib pidada juba väga heaks kohaks). Paremates kohtades on sees ka dušš sooja veega. Antud tingimused peaksid välioludega harjunud matkaselli täiesti rahuldama. Toit on keskmiselt kaks korda odavam, kui piirduda väga läbuste (loe antisanitaarsete) kohtadega, siis võib päevas kõhu täis saada paarikümne krooniga.
Üldiselt tuleb arvestada, et 20$ päevas elab lahedalt ära, 10$ päevas tuleb elada kokkuhoidlikult, kuskil 7$ päevas on minimaalne, alla mille ei tasu minna. Valuuta vahetamisega erilisi probleeme pole, sama kehtib ka reisitšekkide kohta, krediitkaartidega (Visa, Mastercard) saab sularaha välja võtta ainult üksikutes pankades (Bank of Baroda), sedagi ainult käidavamates kohtades.
Toit
Võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja (kartul, lillkapsas jm). Selle kõrvale nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati'd, sinna juurde ka hapupiim (ingl. k curd) ja tavaline joogivesi, mida võib täiesti rahulikult juua. Minu meelisroaks kujunes raita, mis kujutas endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputati veel punast ja musta pipart. Tshai (ega ikka ei ole meie mõistes tee) on põhiline jook, mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimatel juhtudel nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton'it (ingl. k) ehk siis kitseliha meie keeli (parem, kui veiseliha). Mõnes kohas pakutakse ka sealiha, aga siga on seal tõesti roojane loom, kes toitub prügimägedel vedelevatest viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sit...st. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu lähedastes piirkondades (hindud ise eriti liha ja kala ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat-s sai ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda, kuigi tihtipeale satud ampsama toitu (näit taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. Hele õlu on parem ja odavam ("Kingfisher") kui Eestis, ainult see ei ole igal pool saadaval.
Tervis ja hügieen
Kindlasti tuleks teha kaitsesüstid hepatiidi, tüüfuse ja mis iganes vastu. Malaariat esineb kõikjal peale Himaalaja, igal juhul soovitame moskiitodest hoiduda. Et toit on väga tuline, siis see hävitab suure osa bakteritest, seega ei tohiks otseselt toidu ja söögikohtades pakutava joogiveega probleeme tekkida. Probleeme on puuviljaga, eriti suurlinnade tänavatelt ostetud aiasaadustega. Kergel veega pesemisest pole suuremat abi, õuntel tuleb teha näiteks päris korralik desinfitseerimisprotseduur (tuline vesi või mingi spets lahus, lisaks kindlasti koorimine). Kord kahekümne viie aasta keskel on võimalik, et kuskil Gujarat kandis võib puhkeda katkuepideemia, aga selle sisse sattumise tõenäosus on praktiliselt olematu.
Hoiatama peab ringihulkuvate koerte eest. On teada paar juhust, kus rändureid on mõni koer hammustanud ja nad on pidanud oma marsruuti ja ajagraafikut sättima vastavalt sellele, kus on võimalik marutaudi vastast kaitsesüsti saada.
Kohad, mida külastada
Ladakh ehk Väike Tiibet - mäed Ladakhi pealinna Leh ümbruses on umbes 6000 meetrit kõrged, kuid paarsada kilomeetrit eemal on ka seitsmetuhandelisi, millest osad on tänase päevani vallutamata. Ta asub põhjapool Himaalaja peaahelikku ning orgude põhjad asuvad 3500 meetri kõrgusel merepinnast või veelgi kõrgemal. Tiibetiga sarnane on ka religioosne ja kultuuriline taust - tiibeti budism. Dalai-laama eksiilvalitsuse residents Dharamsalas asub kohe Himaalaja lõunanõlval umbkaudu 250 kilomeetrit Leh'st lõunas. Kuuludes Jammu ja Kashmiri osariigi koosseisu, on Ladakh siiski poliitiliselt India üks "tundlikumaid" piirkondi, mis avanes välismaalastele alles 1974. aastal.
Leh vaatamisväärsusteks on vanalinn, Tiibeti turg ning imposantne 8-korruseline kuningapalee, mis meenutab mõnevõrra Lhasa Potala paleed. Leh lähedal Induse orus võib külastada Stoki palee-muuseumit, endisaegset kuningapere suvepaleed, samuti arvukaid budistlikke templeid ja kloostreid. Leh`st põhja jääb 5602 meetri kõrgune Khardung La, mille muudab vaatamis- ja külastusväärseks fakt, et tõenäoliselt on tegu maailma kõrgeima autokuruga. Kui kuru on lumevaba (juuni lõpust septembri alguseni), viib džiip üle kuru 4-6 tunniga, tagasi tuleb sõita mõnel järgmisel päeval, sest üldjuhul juhid keelduvad samal päeval seda ränka teed uuesti ette võtmast. Kuru taga on Nubra - Shyoki kõrgmäestikuorg Karakorumi mäestikus, kust veel mõnikümmend kilomeetrit edasi Siacheni liustiku basseinis on piirijoon Pakistaniga (kuhu turistid enam edasi ei saa). Nubra jõge toitval 75-kilomeetri pikkusel Siatcheni liustikul vindub maailma kõrgeimaks sõjaks nimetatud konflikt India ja Pakistani vahel.
Palverännakute paigad - Bodh Gaya, Amritsar ja Kuldne Tempel, Gokarna, Puri, Pushkar, Varanasi, erinevad pühapaigad Gangese ääres.
Mägimatkad Himaalajas - Himachal Pradesh, Uttar Pradesh osariik.
Ajaloolised mälestusmärgid - Ajanta, Ellora koopad; Khajuraho. Khajuraho templid asuvad tänapäeval inglise stiilis pargis, milles pole midagi ühist kunagise püha maastikuga. Kui 1947. aastal India vabanes Inglise koloniaalvõimust, valitses piirkonnas peaaegu et kõrb. Khajuraho templid on ehitatud ligi 1000 aastat tagasi, järgides hindi templite vana „tõusvat” ehitustava, mida kaunistavad spiraalsed pealisehitused ning mis on pühendatud peamiselt kolmele tähtsamale jumalale – Brahma, Vishnu ja Shivale. Templikompleksid on paigutatud lääne-, lõuna- ja idagrupeeringuteks. Templite pealdis on kaunistatud arvukate erootiliste figuuridega, mis kujutavad erootilisi stseene inimesete vahel
Rannapuhkuseks sobib Goa, mis on India päikesekuurort ning eestlaste üks lemmik talvepuhkuse veetmise paiku. See tilluke osariik ei ole päris tavaline India, see on siiski pigem turismikuurort, pisut puhtam ja tsiviliseeritum.
Puhkusenautlejate huviorbiiti on see pääsenud tänu ideaalsele kliimale ja lumivalge liivaga randadele. Goa on läänelikum, kui kõik muud osariigid kokku, seda osaliselt tänu aastasadu seal võimutsenud portugaallastele, osaliselt muidugi miljonite turistide tõttu. Tilluke Goa (pindalalt rohkem kui 10 korda Eestist väiksem) jaguneb kaheks selgelt erinevaks piirkonnaks – Põhja- ja Lõuna-Goaks.
Kerala maakond asub India lõunatipus. Läänest piirneb Kerala Araabia merega ning idast Lääne- Ghati mäestikuga. Kerala nimi tuleb sõnadest kera+alam - kookospähklimaa.
Keralas on mitmekesine loodus- kookospalmid kasvavad kui umbrohi, ookeanirannale pakub konkurentsi hiiglaslik, maailmas täiesti ainulaadne tagavete-ala (backwaters), 500 - 2700 meetri kõrguseni ulatuvates Lääne Ghati mägedes on looduspargid, kus leiab tiigreid, metsikuid elevante, antiloope, piisoneid. Ja muidugi lugematult ahve. Mäenõlvu katavad tee-, kohvi- ja kummipuuistandused ning vürtsifarmid. Kerala on mitmes sotsiaalses aspektis India kõige paremate näitajatega osariik - siin on kõrgeim kirjaoskus (ligi 100%), väikseim imikute surevus, pikim eluiga.
Corbett Rahvuspark
Tegemist on India ühe vanima ja esinduslikuma rahvuspargiga, aga külastajatesse seal väga soosivalt ei suhtuta (igatsugu sisenemistasud, džiibi üür ja kohapeal öömaja hind on täiest euroopalikul tasemel, aga teenuste kvaliteet küll mitte). Parki on võimalik sõita džiibiga (saab üürida Ramnagaris), või Ramnagarist bussiga mis sõidab kord päevas pargi põhilaagrisse Dhikalas. Naini Tal'-is (3 tunni bussisõidu kaugusel), pakuvad mõned firmad parki ka ühepäevaseid reise. Kohapeal omapäitsi liikuda ei saa (ei taheta tiigreid toita). Dhikalas on võimalus sõita elevandi seljas (max neljakesi), õhtuti imetleda kinolinal tiigreid või külastada laagris paiknevat päris huvitavat raamatukogu. 1km laargrist on ka linnuvaatlustorn. Pargis on koos giidiga võimalik sõita džiibiga mööda kindlaksmääratud radu. Looma- ja linnuliik on suhteliselt rikkalik. Näha on nii metsikuid elevante, metssigu, šaakaleid, alligaatoreid, kui ka igatsugu hirvi (tähnik- ja haukuv hirv, sambar), lisaks paljud kotkad, pistrikud, paabulinnud erinevad veelinnud ja muud sulelised. Tiigri kohtamiseks on tõenäosus alla ühe protsendi (pimedas on külastajatel ringiliikumine rangelt keelatud). Igaljuhul soovitan binokli kaasa võtta, siis on reis rahvusparkidesse tunduvalt huvitavam.
Parimat infot pargi külastamise kohta saab Ramnagaris asuvast Govindas restoranist, kus antakse ka väga hästi süüa (hinna ja kvaliteedi suhte poolest parim restoran Indias). Pargi keskuse ametnikud Ramnagaris jagavad ka infot, aga neil on see info kahtlaselt džiibi omanike keskne. Loe ka J. Corbett'i raamatut Kumaoni inimsööjatest tiigritest.
Sasan Gir Rahvuspark
Kui tiigrite nägemiseks tuleb kõvasti vaeva näha, siis maailma viimast paarisada aasia lõvi (panthera leo persica) on võimalik kohata Sasan Gir'i metsas (Gujarat osariik). Kuigi tegemist on viimaste jäänukitega loomaliigist, kes kunagi paiknes maa-alal, mis ulatus Kreekast Indiani, ei ole tema kaitsmiseks ettevõetud meetmed küllaldased. Nii on pargis inimasustus küllalt tihe. Metsas sõites on võimalik iga paari kilomeetri tagant jälle mingisse külakesse jõuda. Suur ime, et niigipalju lõvisid veel alles on. Ise nägin kahte lõvi vabas looduses ja ühte GIZ'-is (Gir Interpretation Zone). Viimane kujutab endast paarikilomeetrise läbimõõduga suurt aedikut, kus lisaks lõvidele ka hirved ja muud loomad elavad. Seal õnnestus kohata ka nilgaid (üks sinakashall, hirve suurune, antiloobi liik). Teoreetiliselt peaks pargis ka leoparde ja pantreid leiduma, aga ega nad külastajate ette poseerima ei tule. Lisaks lõvidele kasvatakse pargis ka alligaatoreid, mille farmi võib iga huviline külastada. Sasan Gir on mõnevõrra huvitav ka seepoolest, et siin elavad paaris külas kunagi Aafrikast sajandeid tagasi toodud neegrid, kes on siin kodunenud.
Veel vaatamisväärsusi ja tegevusi Indias:
Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi).
Rajasthan oma muinasjutulisuse arhitektuuri ja kõrbemaastikuga Kui keegi on unistanud "1001 Öö muinasjuttudest" ja linnadest, mida valitsesid keskaegsed India ja Kesk-Aasia valitsejad, siis tuleb tal sõita Rajasthani. Esimene vaade kõrbest esilekerkivale Jaisalmeri kindlusele on hingematvalt võimas (UNESCO kultuuripärandist pole seal küll keegi midagi kuulnud). Kogu aeg on tunne, et kohe, kohe ilmub nurga tagant välja sajatuhandepealine ratsaarmee. Elamud ja kindlus on seal säilinud sellisena nagu nad olid sajandeid tagasi, lisaks on igapäevane elu kindluses täpselt selline nagu ta on olnud varemalt. Jaisalmer on ka kaamelite seljas toimuvate kõrbematkade alguspunktiks.
Matkad on suhteliselt odavad; neli päeva maksab kuskil 650 EEK. Hinna sees oli ka kõrbes valmistatav lihtne toit (riis, keedetud juurvili, puuviljad). Toitu valmistas lõkketulel kaameliajaja, nii et võis matkal tunda ennast tõelise sahibina. Kaameli seljas ratsutamine on üks mugavamaid matkamisviise, vaade on ülihea, ei pea ise kandamit tassima, kiirus on 4-12 km/h, ainult paari päeva möödudes on jalad kanged ja tagumik on villis. Igal juhul on Thar kõrb parim koht jõulude ja uue aasta vastu võtmiseks... kõike seda siis, kui parajasti tuumapomme ei katsetata (tuumapolügoon jääb Jaisalmeri ja Jodhpuri vahele).
Kirevat ning elamusterohkret reisi maagilises Indias !
|
