Brasiilia on pindalalt
viies riik maailmas, mis asub Lõuna-Ameerikas ning hõlmab ligi 47% Lõuna-Ameerika
mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti maailmas viiendal kohal. Brasiilial
on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Riigis
on 26 osariiki (estados, ainsuses
estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal).
Brasiilia on päikeseline vihmametsade, sambakarnevalide
ja liivarandade riik. Läbi Brasiilia voolab Amazonase jõgi, mida ümbritseb
erakordselt värvikas ja haljas loodus - siin on planeedi kõige rikkalikum
taime- ja loomariik. Sealsed sädelevad troopikalinnud annavad hästi edasi kogu
riigi olemuse - värvikireva ja elava. Amazonase vihmametsade ja
eksootiliste saartega ja kauniste randadega on Brasiilia ideaalne puhkusekoht.
Loodustingimuste poolest jaguneb Brasiilia kaheks piirkonnaks: Põhja-Brasiilia,
mis moodustab 45% Brasiilia pindalast ja koosneb suuremalt jaolt Amazonase
vihmametsast, ning Kesk- ja Lõuna-Brasiilia kõrgplatoo. Kesk- ja
Lõuna-Brasiilia kõrgplatoo ulatub 800 kuni 1100 m üle merepinna, maa kõrgeim
tipp Bandeira on 2890 m. Mägismaad veestavad kärestikulised jõed, millest 4830
km pikkune Parana jõgi (Brasiilias pikkuselt kolmas Amazonase ja Orinoco järel)
on Brasiilia ja Argentiina piirijõeks. Laskunud alla
Iguassu jugadest, jõuab
jõgi paika, kus kohtuvad kolme riigi: Brasiilia, Paraguai ja Argentiina piirid.
Inimesed on rõõmsad. Noored ja vanad, mehed ja
naised kannavad varbavaheplätusid, turgudel käib nädalavahetuste õhtutel suur
pidu ja pillerkaar. Üks Brasiilia iidsetest rikkustest oli kuld, aga kasvatati
ja eksporditi ka kohvi, puuvilla ja suhkruroogu, vihmametsadest tuli meie
maailma kautshuk. Oma nime sai Brasiilia aga hoopis ühe teise väärtusliku
ekspordiartikli, punast värvi andva puidu pau-brasili järgi. Sellega
kaubitsejaid hakati nimetama brasiillasteks ja hiljem hakkas sama nime kandma
kogu riik.
Mitmekülgne ja ootamatuid üllatusi täis Brasiilia kultuur
ja selle nakkav võlu võidab külastajate südamed. Inimesed on seal sõbralikud ja
rõõmsad.
Pealinn
Brasilia
Pindala
511 965 km2
Rahvastik
190 milj elanikku
Religioon
rooma-katoliku 70%, protestantism
Keel(ed)
Riigikeeleks on portugali keel brasiilia omapäradega, mis
on ühtne üle terve Brasiilia, erinevates piirkondades dialektid puuduvad.
Brasiilia on ainus portugali keelt kõnelev maa Ameerika kontinendil. Kui aga
võtta reisile kaasa eesti-portugali vestlussõnastik, lootes selle abil näiteks
poest süüa osta, siis olete petta saanud. Brasiiliapärane portugali keele
hääldus erineb kirjapildist sedavõrd, et tunnete ennast ka targa sõnaraamatuga
suht umbkeelsena.
Kliima
Brasiilia asub subtroopikas; kui Brasiilias on suvi,
on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud,
temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar,
veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias
sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad, ent lühiajalised
vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima.
Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on
kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja
kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris
hakkab jõevesi tõusma, saavutades vete kõrgperioodi märtsiks. Märtsist juunini
on Amazonase jõetase kõige kõrgem, seejärel hakkab veetase alanema ning
oktoobriks saavutab jõgi madalaima taseme.
Ajavöönd
Eesti ajast 6 tundi taga
Raha
BRL reaal 1 BRL = 5,25 EEK
Jootraha
tavaliselt 10 %
Elekter
110/220 V, USA/Jaapani maanduseta pistik ning
Põhja-Ameerika 3-haruline pistik
Transport
Lendamine on kallis, bussidega saab läbida pikki
vahemaid. Tõusnud on reisimine mööda jõge.
Vaktsineerimine
Soovitavalt: kollapalavik,
malaaria, A ja B hepatiit, kõhutüüfus. Loe
lisaks Tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt
Kõikidele vaktsineerimisel käijatele väljastatakse
kollane vaktsineerimispass, mida võidakse Brasiilia piiril küsida.
Lisainformatsiooni vaktsineerimise kohta saate infoportaalist www.vaktsiin.ee
, seal on muuhulgas ära toodud ka meditsiiniasutused, kus vaktsineerimist
tehakse.
Viisa
Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik
taotleda Brasiilia saatkonnas Helsingis.
Viisa taotlemiseks vajalikud dokumendid:
- pass (kehtivusega vähemalt kuus kuud pärast soovitava viisa perioodi lõppu)
- täidetud ja allkirjastatud taotlusvorm
- edasi-tagasi pilet või broneering
- piisavad rahalised vahendid
Brasiilia saatkond Helsingis
Itäinen Puistotie 4 B 1 00140 Helsinki, Finland / Suomi
Tel +358 9 684 150 0
Fax +358 9 650 084
E-post brasemb.helsinki@kolumbus.fi
Kodulehekülg http://www.brazil.fi
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal
maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on
naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja.
Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu
HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke
tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi
elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Väliskaubandus
Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi
Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse
veetakse toornaftat (Saudi Araabiast ja Nigeeriast), ravimeid Ameerika
Ühendriikidest, mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
Kaardimaksed ja sularaha
Suuremates
linnades, supermarketites ja suuremates poodides saab kaardiga maksta; väiksemates
poodides/kohvikutes tänavanurgakesel ja väiksemates linnades alati ei saa.
Viimastel juhtudel on parem valmis vaadata, millised pangaautomaadid Eestist
pärit pangakaarte vastu võtavad (kõik ei võta, aga tavaliselt on igas pangas
vähemalt üks automaat, mis töötab. Pangaautomaatide limiit
kipub R$600–1000 kanti jääma, aga see pole mitte päeva, vaid kasutuskorra
limiit.
Pangaautomaadiga
on vahetuskurss soodsam kui valuutavahetuses. Kui on soov sularaha kaasa võtta,
siis kõlbavad nii eurod kui dollarid. Lisaks odavamale kursile on pangakaart
tihti parem, kuna suuri rahasummasid sulas kaasas kanda pole seal üldjuhul
eriti hea mõte. Parem hoida mingi summa sula kodus/hotellis ja iga päev vaid päeva jooksul vaja minev
kaasa võtta.
Mõningad hinnad
Mobiiltelefon
(uus) lepinguta – R$200
minutikaart – R$1–2/min (hind sõltub, kas helistada võrgusiseselt,
mobiilile või tavatelefonile)
Keskmise suurusega pizza – R$10–30
shampoon supermarketis – R$6–10
odavamad riided – kohaliku odavtoodangu hulka kuuluvaid
pluuse-kleite-pükse saab alates R$5–10/tk, firmapoodides ja klantsimates
ostukeskustes kipuvad hinnad algama R$30–50 kandis
suveplätud on R$10–25, kingad R$10–50
pesupulber 1kg – R$4–5
Brasiilia kui noorte inimeste elupaik
Brasiilia elanike arv on ca 190 miljonit. Ligi 70%
elanikkonnast on alla 30-aastased ja pool elanikkonnast on nooremad kui 20 !!!
– seega on brasiillased väga noor rahvas. Elanikkonnast 54% moodustavad valged,
39% mulatid ja caboclo´d (indiaanlaste ja valge
rassi segu), 5,9% mustad, 0,9% asiaadid (üle 1 miljoni jaapanlase!) ja 0,2%
põlised indiaanlased.
Pealinn Brasilia
Aastal 1891 viidi Brasiilia põhiseadusesse sisse punkt,
mille kohaselt tuleb pealinn Rio de Janeirost tulevikus uude linna üle viia.
Uuele pealinnale pandi nurgakivi juba 7. septembril 1922, kuid ehitus jäi
soiku, ning võeti uuesti käsile alles 1956. aastal. Linn projekteeriti ja
ehitati riigi uue pealinnana ja see valmis 41 kuuga (1956–1960). Linn
planeeriti ristikujulisena, kuid maastiku eripära tõttu sai ta pigem
lennukikujuliseks. 21 aprillil 1960 aastal toodi pealinn Riost üle, kuid kuni
tänaseni on vanemad Rio de Janeiro kodanikud sellise asjade käigu üle solvunud
ning ei tunnista Brasiliat nende riigi pealinnana.
Rio de Janeiro
Rio de Janeiro
on maailma ilusaima loodusliku asukohaga miljoni- ja sadamalinn. Sealsed
inimesed naudivad elu täiel rinnal – tantsuline muusika, kirevad
sambakarnevalid, kerged jahutavad kokteilid, maitsvad toidud, mitmekülgsed
spordialad ja kindlasti muinasjutulised liivarannad, kus kuuma päikese käes
energiat koguda ja lõõgastuda. Ühtlasi on tegu ka ühe tihedamalt asustatud
kohtaga Maal.
Lahes asub kaljusaar, kus kõrguvad Pao de Acucar (Sugar Loaf) ja Corcovado (Hunchback). Sealt avaneb suurepärane vaade ümbrusele. Corcovado otsas kõrgub kogu maailmale tuntud, 32-meetri kõrgune Jeesus Kristuse kuju, mis kuulub ka nn uute maailmaimede nimistusse. Pao de acucar (eesti keeles Suhkrupeamägi) on kaljumägi, mis tõuseb merepinnast 396 m kõrgusele, tippu viib 1400 m pikkune köisraudtee.
Puuduseks on kõrge
kuritegevus, nii Copacabanal kui Ipanemal on valge turisti röövimine päevaajal
täiesti tavaline - keegi isegi ei viitsi reageerida. Sama kehtib ka ööelu
kohta. Ohutum on seal nende talvel ehk meie suvel. Rannad on pooltühjad, linnas
vaba liikuda, samuti on odavam.
Ipanema on Rio de
Janeiro linna lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuv linnaosa ning
eelkõige tuntud seal asuva supelranna poolest. Supelrannas orienteerutakse
vetelpäästetornide (Posto) järgi. Ranna
läänepiiril asuvad mäed Dois
Irmãos ('Kaks Venda').
Ipanema on asutatud 1894. aastal ja on tänapäeval üks linna kallemaid
piirkondi. Avenida Vieira Soutol asuvate elamute ruutmeetrihind on Brasiilia
kalleim.
Sao Paulo
Sao Paulo on ookeanist
sama kaugel kui Rapla Tallinnast - ta asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel
ning on Brasiilia ja kogu Lõuna-Ameerika suurim linn. Koos eeslinnadega
elab seal ligi 20 miljonit inimest. Erinevat päritolu immigrantide tõttu on
linn multikultuurne, suuremad etnilised rühmad on portugali, itaalia, saksa,
hispaania, aafrika, liibanoni ja jaapani päritolu. Linn on tuntud sudu, suure
helikopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest.
Manau
Manausse minnes tasuks
võtta nii 4–5 päevane laevareis mööda jõge koos kõige juurde kuuluvaga (linnu-
ja loomavaatlused, kalapüük, dzungliretked, krokodilli püüdmine jne jne). Võite
võtta ka pikema - igatahes fantastiline
kogemus mööda Amazonast on garanteeritud... üksikud indiaanlaste elamud metsa
ääres, 3–4-aastased lapsed sõidavad kanuudega, ei päästeveste ega
järelvalvajaid. Külades pole majadel uksi ega aknaid, ripuvad suured palmilehed
- sees aga külmkapid ja telekad. Kallid on vaid sisseveetud puuviljad, meie
omadest selgelt kallimad. Kohalikud on väga head suhtlejad ja sooja suhtumisega.
Koerte asemel igal pool sead - võtad kohvikus ruigami sülle ja teed pilti.
Naised on kaelani vees ja pesevad sogases jões pesu. Puutumatu paradiis!
Puerto
Iguazu
Puerto
Iguazu on segase ja mõnevõrra lõpetamata ilmega
linn. See asub 3 riigipiiri regioonis, kus Brasiilia, Argentina ja
Paraguay kohtuvad Parana ja Iguazu jõgede ühinemiskohas, kuid kus fookus on
siiski suurepärastel Foz do Iguacu ehk Iguassu jugadel.
Hobuserauakujuline joastik koosneb 275-st erinevast
kaskaadist, mis langevad basaltkaljudelt alla kuristikku, tekitades suuri
veepiiskade pilvi ja hingematvalt kauneid vikerkaari. Hirmuäratavat veemürinat
on kuulda kilomeetrite kaugusele. Vahetult enne jugasid on Iguassu jõgi 3 km
laiune, 60-70 m kõrguselt eendilt langeb igas sekundis alla mitu tuhat
kuupmeetrit vett. Koskede pikkus nii Argentiina kui Brasiilia poolel on 4 km,
kusjuures 25% jugadest langeb Brasiilia poolel ja 75% Argentiinas. Samas avaneb
Brasiilia poolelt koskede ketile kaunim vaade. Iguassu veejugade suuremad kosed
on ca 20 m kõrgemad ja poole laiemad kui Niagara kosk Kanadas. Iguassu kosed
muudab veelgi kaunimaks lopsakas loodus, mida koskedest piserduv vihm ka kõige
kuivemal aastaajal niisutab: metsad on täis bambuseid, palmipuid ja
hiiglaslikke sõnajalgu, siin-seal paistavad metsikud orhideed ja begooniad. Juba
20.sajandi alguses rajasid kohalikud Brasiilias ja Argentiinas koskede
piirkonda rahvuspargid, et kaitsta rikkalikku troopilist ja subtroopilist
loodust. Iguassu Rahvuslik Park kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja
aastast 1986.
Recife
Recife on Brasiilia jaoks oluline sadam Atlandi ookeani suunal. Recife on ka kuulus oma kanalite ja sildade poolest, nii
et see on sageli kutsutud Brasiilia Veneetsiaks. Linn võib uhkustada mitmete
kaunite randadega, mis on kaitstud korallriffidega. Recife keskuses on vana katedraal, teater 1850.aastast,
valitsuse hooned ja mitmed restoranid, poed ning baarid, mis kannavad endas huvitavat kohalikku
iseloomu. Linnas on ka väga palju kirikuid, mille kõige huvitavam on Francisco
de Assise kabel aastast 1612, Sao Pedro dos Clerigos puidust nikerdatud seintega
ja Basilica de Nossa Senhora do Carmo kirikud, mõlemad ehitatud 1663.
Brasiilia kui samba kodumaa
Karneval!!! Tavaturist teab Brasiiliat
eelkõige just sambakarnevalide järgi. Igal aastal, tavaliselt veebruaris,
kohtuvad Brasiilia kõikides suuremates linnades kohalikud sambakoolid ühisel
sambakarnevalil. Miks? Et oma aastapikkust tööd teistele näidata ja omavahel
rammu katsuda. Võistlevad nii kostüümid, sambakava ja etteaste teema, kui
sambatantsijate osavad sammud. Rio de Janeiros toimuvad juba mitmed
eelkonkursid enne otsustavat sambakarnevali ning Rio sambadroomile jõuavad vaid
parimad. Karnevalipäeval moodustavad sambakoolid Rio peatänavatele suure
sambarongkäigu ning tantsides ja muusika mürtsudes liigutakse
pealtvaatajate-kaasaelajate saatel sambadroomi poole. Sellel päeval valitseb
Rio de Janeiros pehmelt öeldes hullumaja ning tasakaalukas põhjamaalane võib
tunda end kui sõjatandrisse sattunu. Rio sambastaadionil toimub otsustav
sambakava esitus ning sellele järgneb ühine suur show ja pidu, mis kestab
hommikutundideni. Samba on rõõm ja iga-aastane karneval on rõõmupidu. Vaeste
linnaosas mängivad lapsed veel nädalaid pärast karnevali kostüümide uhkete
sulgedega, äärelinnades laiutavad ratastel platvormid, millel esineti ning
turistid meenutavad heldimusega karnevali kõrghetki ja tusastena mitmekordseks
kerkinud hindu. Nüüd, mil karneval on Brasiilias üks peamisi turismiobjekt,
korraldatakse karnevali järjest 2-3 päeval ning peale suurt karnevalimöllu
pakutakse turistidele nn “võitjate paraadi”, kus astuvad sambadroomil üles
selle aasta karnevalivõitjad. Ka see nö. lõpupidu, nagu kõik brasiilia sambapeod,
kestab hommikuni. Vahe karnevali endaga seisneb vaid selles, et hotellihinnad
on taas normaalsed ning meeletu möll tänavatel on muutunud Rio tavapäraseks
energiliseks siginaks-saginaks. Samba jääb aga ikka sambaks!!!Tantsimine, muusika
ja jalgpall on igapäevaelu sama lahutamatud osad kui söömine. Brasiilia tuntud
sambakarnevalide järgi. Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja
muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros.
Järgmine Rio karneval toimub 2010.a. 13.-16.veebruaril.
Capoeira
Capoeira oli algselt Brasiilia neegerorjade võitluskunst, mis hakkas välja kujunema
18. sajandi lõpus, 19. sajandi algul Kirde-Brasiilias ja Rio de Janeiros. Sel
ajal oli see rudimentaalne kahevõitlus, milles osalejad demonstreerisid oma
jõudu päid pidi kokku joostes. Ajapikku muude aafrika mõjutustega
mängude/tanstude lisandudes arenesid selle tänapäevasemad jooned. 20. sajandi
30-ndail lisas Mestre Bimba (Manoel dos Reis Machado) sellele liigutusi batuquest
ja idamaa võitluskunstidest, formeerides seega stiili Luta Regional Bahiana ehk
Capoeira Regionali. Veidi hiljem akademiseeris oma teadmised Vincente Ferreira
Pastinha ehk Mestre Pastinha, jäädvustades nii Centro Esportivo de Capoeira
Angola ehk Capoeira Angola, mida peetakse kõige originaalilähedasemaks
stiiliks.
Capoeira't iseloomustavad
väledad keerukad liigutused, mida sooritatakse maas, hüppelt või kätel, pea
alaspidi. Suur tähtsus on tehnikal ja tegevus toimub alati muusika saatel.
Sõna capoeira kõige
paikapidavam tähendus on 'puude põletamise või raiumise teel puhastatud metsa-
või džungliala', kus linnas orjuses töötavad neegrid vabal ajal oma
võitlusstiili harrastasid.
On kaks traditsioonilist capoeira
stiili. Capoeira Angola
stiilile on iseloomulik enamasti madal mäng erilise rõhuasetusega capoeira rituaalidele, rütmile ja
traditsioonile. Stiilile Capoeira
Regional on iseloomulik akrobaatiline mäng ning põhirõhk on energilistel
löökidel ja kiirusel. Mõlemas stiilis kasutatakse petteliigutusi ja löökide
eest põiklemist. Kasutatakse vaid pea- ja jalalööke.
Breiktantsul, mis tekkis 1970. aastatel, on palju sarnaseid liigutusi.
Seetõttu arvavad paljud, et ta pärinebki capoeira'st.
Tol ajal tuligi New Yorki palju brasiillasi, kes tänaval capoeira't harrastasid.
Miks just
Brasiilia?
● Troopiline kliima
● Palju päikest
● Kuldsed liivarannad
● Eksootiline maa
● Sõbralikud inimesed
Päikeselisi
elamusi!
Hiljuti ilmunud samal teemal lomm.ee-s:
Kontrastide maa India
Araabia Ühendemiraadid ja Dubai – iidne muinasjutt?
Jamaica – No Problem!
|
