Lommi portaal alustab erinevate turismisihtkohtade tutvustamist, koondades kokku kogu antud riigi kohta käiva info.
Esimesena võtame ette Bulgaaria - see on pehme kliima, laiad kuldsed rannad, liivaluited ning soe meri!
Pindala
110 910 km²
Pealinn
Sofia (1,251 083 elanikku, 2007. a)
Geograafiline asend
Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.
Kliima
Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav – õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.
Rahvastik
7,322,858 elanikku (2007. a juuli).
Keel
Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega.
Religioon
Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.
Riigikord
Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. a vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. a oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov. Presidendivalimistel häälte arvult teiseks jäänud kandidaat saab asepresidendiks.
Bulgaaria seadusandlik võim kuulub Rahvakogule (Narodo Sobranije), mille 240 liiget valitakse ametisse otsese valimise teel neljaks aastaks. Põhiseaduse muutuste vastuvõtmiseks kutsutakse kokku 400-liikmeline Suur Rahvakogu. Bulgaaria täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule. Riigi presidendil ei ole laiaulatuslikku pädevust. Suurim võim on peaministril, kelleks on alates 2005. a augustist Bulgaaria endise kuninga Simeon II positsioonilt tõuganud Sergei Stanišev.
Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks.
Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist (Bulgaaria põllumeeste liit, Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei jne). Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks (oblastiks).
Majandus
Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu- ja kergetööstuskaupu.
Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal.
Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi.
Maavarad
Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
Toit
Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamise traditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju. Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame maitsta giuvetši (liharoog aedviljade, kartuli ja hapupiimaga), kebabit (eri sorti liha aedviljadega), kiuftetat (praetud lihakotletid), miš maši (munad tomati, pipra ja brõnsaga), musakat (hakkliha kartuli, muna ja baklaþaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garaši (šokolaaditort).
Väga paljude roogade, nagu kaškavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsaga), imambajaldy (baklaþaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat.
Alkohoolsed joogid
Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza).
Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon’i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon’i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika.
Ajalugu
Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele.
Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks).
Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa.
Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata – Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks.
1995. aastast teeb Bulgaaria koostööd Euroopa Liiduga. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks. 2004. aastal astus Bulgaaria NATOsse, 2007. aastal sai Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Elekter
Pinge toitevõrgus on 220 V.
Post ja telefon
Postkontorid on tähistatud kirjaga „POST”. Postkontorid on avatud iga päev 8.00–17.00. Telefoniautomaatide võrk võimaldab helistada mis tahes paika maailmas. Telefoniautomaatides kasutatakse kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Rahvusvaheline kood Bulgaariasse helistamiseks on 00 359, Bulgaariast helistamiseks aga 00. Helistades Eestisse tuleb valida: 00 - 372 + linna kood + abonendi telefoninumber. Bulgaarias saab ka mobiiltelefonidega helistada.
Mobiilsideteenuseid pakuvad järgmised ettevõtted: Mobicom, Mobitel, Globul. Aktiveerige enne reisi oma mobiilsidepaketi rahvusvaheliste kõnede teenused.
Raha
Bulgaaria rahaühik on leev (BGN). Riigis on kasutusel 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, 50- ja 100-leevised rahatähed ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20-, ja 50-stotinkased mündid. Raha saab vahetada kõigis pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellides. Valuutavahetuskurss võib iga päevaga muutuda. Vahetage raha üksnes pankades. Muudes valuutavahetuspunktides ei ole vahetuskurss soodne, pealegi võidakse teid seal tüssata, seepärast tasub valuutavahetuspunkti töötaja tegemisi hoolega jälgida. Pangas seevastu on kõik selge: kviitung tehingute kohta trükitakse teile kohe välja. Tõsi, raha vahetamiseks pangas läheb teil tarvis passi.
Kaardiga tasumine ei ole Bulgaarias kuigi populaarne. 1 euro = 1,96 BGN (13.november 2007. a). NB! Väga vähe pangaautomaate ja kaardiga maksmise võimalusi!
Pangad
Pankade tööaeg on 9.00–16.00, laupäeviti ja pühapäeviti on pangad suletud.
Kauplused
Enamik poodidest avatakse 9.00 ja suletakse 19.00–21.00. Suveniirideks võib kaasa osta erinevat sorti keraamika-, naha-, puu-, klaasi- ja käsitöötooteid, Bulgaaria veini jms.
Joogivesi
Kraanivee asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett.
Jootraha
Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5–10% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik.
Riietus
Bulgaarias ei ole mingeid erilisi riietumis- või käitumisnorme – peaksite külalistena lihtsalt maa traditsioone ja kombeid austama. Võtke reisile kaasa mugavad jalanõud ja peakatted ning kindlasti päikeseprillid.
Arstiabi
Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst (arsti väljakutsumine ja konsultatsioon maksavad ligikaudu 60 eurot, mille tasub patsient). Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile avalduse, passi, kindlustuspoliisi ja raviteenuste arved. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate hüvitist, kui olete kindlustatud ja pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi poole (aadresse vt poliisilt), mis vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt kogu poliisis esitatud informatsiooni.
Vaktsineerimine
Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab ka näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn.
Ettevaatusabinõud
Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada angiini. Bulgaaria kuurortid on küll turvalised, ent oma raha ja dokumente on soovitatav valvsalt hoida ning neid endaga kaasas mitte kanda. Hotellides on võimalik rentida seif. Passi kaotamise korral pöörduge lähimasse Eesti saatkonda (Sofias). Asjaajamisele kulub palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.
Pildistamine ja filmimine
Sõjaliste ja muude riikliku tähtsusega objektide pildistamine ja filmimine on rangelt keelatud. Mõningates muuseumides on pildistamine keelatud. Kohalike (iseäranis külaelanike) pildistamisel on soovitatav nendelt luba küsida.
Transport
Bulgaarias on hea bussi- ja rongiühendus. Linnades sõidavad bussid, trollid, mõnel pool ka trammid ja metroorongid. Ühistranspordipiletid saab osta sõidukis. Linnades saab liigelda ka kollaste taksodega. Enamikul neist on arvestid, mis töötavad eri hinnareþiimide alusel olenevalt kellaajast ja nädalapäevast.
Autorent
Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 40–150 eurot. Auto saab üürida vähemalt 18aastane isik, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba.
Toll
Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
Riigi eripärad
1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem.
Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni – tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks. Geoloogid tervest maailmast külastavad seda paika ning püüavad kivide saladusele jälile jõuda. Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat.
Bulgaarias on iidsed koorilaulutraditsioonid. Bulgaaria riiklik koor on tänu oma erilisele stiilile väga edukas. Rahvusvaheliselt on tunnustatud ka naiskoor „Angelite“.
XIII–XIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti.
Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks.
Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd.
Bulgaarias Petrièi linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada.
Hotellide eripärad
Hotelle, kellel on oma suplusrand, peaaegu ei ole. Kõik Varna regiooni kuurortid on avalikud, maksma peab vaid lamamistoolide ja päikesevarjude eest. Kuna Bulgaaria oli pikka aega kommunistliku reziimi küüsis, meenutavad enamik hotelle väljastpoolt vanaaegseid ehitisi. Hotellide toad ja sisealad on aga enamik pakutavatest hotellidest juba renoveerinud.
Rahva eripärad
Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud – korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. Bulgaarias on levinud väljend „bulgaaria värk”, millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav.
Huvitav teada
Bulgaaria tõelise vaimu tajumiseks tuleks sõita Bulgaaria küladesse ja tutvuda sealsete elanike, nende tavade, eluolu, religiooni ja traditsioonidega. Iidsetes külades, nagu Bata, Emona, Erketša, Kulevtša ja Kazaško on teil alati võimalus kuulata meloodilisi bulgaaria rahvalaule ja külasimmanitest osa võtta. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega. Selliseid rahvapidusid on eriti rohkelt talvel ja kevadel, kuid ega suvelgi neist puudust ole. Bulgaarias tasub kindlasti külastada üht vanimat, enam kui 1000 aastat tagasi rajatud alevit Nesebâri – suurt vabaõhumuuseumi paljude ümbruskonna ilusaimate kirikutega, milles on veidralt segunenud slaavi ja kreeka arhitektuuritraditsioonid.
Vaadata tasuks ka Rila mägikloostrit Plovdivi lähedal, samuti Rooside orgu, kuhu türklased XVII sajandil tuhandeid roosiistikuid tõid. Ainulaadseim meene Bulgaariast on roosiõli ja roosiõlist valmistatud alkohoolne jook (naistele 20kraadine, meestele 40kraadine).
Bulgaaria kuurortides on rohkelt tervisekeskuseid, mis on populaarsed külastajate seas, kes soovivad puhkuse ajal lisaks rannamõnude nautimisele ka looduslike raviprotseduuridega oma tervist kosutada.
Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada.
Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.
Vaatamisväärsused, ekskursioonid ja meelelahutusvõimalused
Bulgaarias on palju tervisekeskuseid, mida hindavad kõrgelt need turistid, kes puhkuse ajal soovivad mitte ainult supelda ja päikest võtta, vaid ka tugevdada oma tervist erinevate raviprotseduuride ja looduslike ravivahendite abil. Neid, kellele meeldib puhata kuurortides, ootavad ööpäevaringselt hubased kohvikud, restoranid, baarid, tavernid, diskoteegid ja kasiinod. Tõelist Bulgaaria vaimu ja külalislahkust on tunda külades ja tavernides, kus on muutumata säilinud muistsed traditsioonid. Külalised on siin alati oodatud. Ükski välismaalane ei jää ükskõikseks, kuulates meloodilisi bulgaaria laule, nautides tuliseid tantsurütme ning vaadeldes värvikirevaid rahvariideid. Toitude mitmekesisus ja tõelise bulgaaria veini maitse ja aroom vaimustavad isegi kõige nõudlikumaid maiasmokki. Puhkus kogu perele Musta mere äärses kuurordis päikeselises Bulgaarias – see on suurepärane valik!
Õhu ja vee keskmine temperatuur
Mai: õhk 21, vesi 15
Juuni: õhk 27, vesi 21
Juuli: õhk 31, vesi 24
August: õhk 31, vesi 25
September: õhk 31, vesi 21
Oktoober:õhk 27, vesi 18
Balkani süda Sofia
Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel. Sofia asub peaaegu Balkani poolsaare keskel, seetõttu võib seda julgelt Balkani südameks nimetada. 2200-aastaseks saav Sofia on näinud nii õitsengu- kui ka mandumisaegu. Linna on korduvalt rüüstatud ja taas üles ehitatud. Bulgaaria pealinna vapil on kiri „Kasvab, ent ei vanane“.
Enamik turiste alustavad oma tutvust Bulgaariaga just Sofiast. Selles linnas on nõnda palju arhitektuurimälestiste jäänuseid, et Rooma aegu meenutavad varemed on praegu kohati peakaubamaja seinteks, 1800 aasta vanune püha Georgi kirik (milles asus roomlaste saun, hiljem mošee) aga asub nüüdsel ajal suure hotelli sisehoovis.
Võimalikult paljude linnaväljakute ja -tänavate nägemiseks on kõige parem viis sõita trammiga. See on odavaim transpordivahend linnas. Kui olete otsustanud Sofiat külastada, planeerige reis nii, et saaksite siin veeta ka pühapäeva, sest just sel päeval saate kuulda Sofia kuulsate kirikukooride laulu. Astuge kindlasti sisse Aleksander Nevski katedraali (tunnete selle 12 kullatud kupli järgi hõlpsasti ära). Katedraali keldris asub suurejooneline ikoonide muuseum.
Türgi linnaosas külastage ilmtingimata Bashit – türgi okupatsiooniaja tähtsaimat mošeed. Praegu asub siin arheoloogiamuuseum. Vaatamist väärivad ka pühale Nikolaile ja pühale Sofiale pühendatud vene õigeusu kirikud. Endises kuningalossis asuvad nüüd kunsti- ja etnograafiamuuseumid, lossipargis aga skulptuurideaed.
Sofiasse on püstitatud mälestusmärk Vene tsaar Aleksander II-le, keda bulgaarlased peavad oma vabastajaks türklaste anastusest.
Festivalide linn Varna
Varna on Bulgaaria suuruselt kolmas linn (300 000 elanikku), mida nimetatakse Bulgaaria sadamate pealinnaks ja Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajaloo algus ulatub kaugesse minevikku. Varna ümbruskonnas on leitud inimeste säilmeid paleoliitikumist ja neoliitikumist. Linna matmiskpaigast on välja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (4. aastatuhat eKr) kuldesemed. Väljakaevatud esemed on praegu Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tõendavad hästisäilinud Rooma termid.
Kaasaegne Varna on populaarne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumide, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepärast võimalust mitte üksnes tuhande aasta vanuse linna ajalooga tutvuda, vaid ka meelt lahutada. Külastamist väärivad nii ajaloo-, etnograafia- ja meremuuseumid kui ka mereaed hiiglasliku akvaariumi ja delfinaariumiga.
Varnas toimuvad rahvusvahelised balletifestivalid, rahvusvaheline bulgaaria filmide festival „Kuldne roos“, animafilmide festival „Kuldne delfiin“, rahvakooride konkurss.
Muuseumlinn Nesebâr
Umbes 120 km kaugusel Varnast maalilisel saarel asuv suur ja võluv Nesebâr oli algselt pisike kaluriküla, mida on mainitud juba VII sajandil, ent inimesed elanud siin juba 3000 aasta eest. See paik on häll tsivilisatsioonile, mida kreeklased nimetasid traakiaks. Seda tsivilisatsiooni katab tihe saladuseloor – traaklastel ei olnud küll kirja, ent nad olid kuulsad oma kõrgeltarenenud kultuuri poolest. Traakiast pärinesid Spartacus ja kuulus kreeka laulik Orpheus. Praeguseks on nendest aegadest jäänud kindluse seinte varemed ja väravad.
Üha laienev linn oli kunagi kuulus oma 40 kiriku poolest. Nüüdseks on neid järele jäänud üksnes 10 – mõned neist keskajal, mõned koguni V sajandil ehitatud. Enamik linna ehitistest on väga madalad – türgi ikke ajal ei tohtinud bulgaarlased ehitatada kõrgemaid hooneid kui hobuse seljas istuva ratsaniku kõrgus oli.
Ehkki Nesebârist on läbi marssinud kõik Bulgaaria vallutajad (kreeklased, roomlased, bütsantslased, türklased), on linnas säilinud hulgaliselt iidseid ehitisi.
See unikaalne muuseumlinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on üks kaheksast sellesse loendisse kuuluvast Bulgaaria pärlist.
Kuninganna meelislinn Baltšik
Baltšik on üks kaunemaid linnu Bulgaarias. See asub mere ääres, 40 km Varnast. Paekaljudele 2500 aasta eest rajatud linn on üks vanemaid kreeklaste kolooniaid Musta mere rannikul. Linna mägede kurudes voolavad tänapäevani mineraalveeallikad, mida loetakse Bulgaaria suureks rikkuseks. Mineraalveeallikad, nagu ka Bulgaaria roosid, on riigi sümboliks.
Baltšik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee- ja mudavannides. 1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised – ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega.
Kaliakra neemega Baltšiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran.
Kuurordid:
Albena
See on kuurort nõudlikele klientidele. Üks ilusamatest kuurordikompleksidest, kus ei ole kohalikke elanikke. Albena on üks üheksast Bulgaaria kuurordist, mis on saanud Sinise lipu ökoloogiliselt puhta ranna tähiseks. Albena asub Bulgaaria Riviera põhjaosas, umbes 40 km Varnast ja 10 km Golden Sandsi kuurordist. Albena – see on soe meri, sport, meelelahutus, restoranid, baarid, diskoteegid ja mineraalveeallikad! Siin pole linnakära ja autode mürinat. Albenas on ökoloogiliselt puhtad ja eksootilised transpordivahendid – tõllad, kalessid, neljarattalised jalgrattad, minirongid. Albena on kuurordikompleks Musta mere rannikul meeldivate ja kvaliteetsete hotellidega ning erinevate meelelahutusvõimalustega. Ideaalne puhkepaik nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kliima on keskmistele laiuskraadidele iseloomulik, põhjaosas muutub mereäärne kliima kontinentaalseks. Keskmine õhutemperatuur on suvel 23-28ºC, vee temperatuur – 23-25ºC. Kuurordis on 43 hotelli (2-, 3-, 4-tärnised), kus võib samaaegselt majutuda 14 900 turisti.
St. Konstatin
100 kilomeetri kaugusel Varnast. Esimene rahvusvaheline kuurort Bulgaarias, mille ehitus algas juba 1948. aastal. Aastani 1993 oli selle nimetuseks Dru˛ba. Kuurort meelitab oma liivarandade, maheda kliima, mineraalveeallikate ja kaasaegse infrastruktuuriga. Turismihooaeg kestab siin aastaringselt.
Obzor
60 kilomeetrit Varnast lõunasse. Linna asutasid kreeka meremehed ning muistsel ajal nimetati seda Heliopoliks. Hiljem muutus Obzor roomlaste linnaks, tänapäeval on see väga populaarne kuurort avara liivarannaga. Obzor on hubane väikelinn elava kesklinnaga, kus pakutakse erinevaid meelelahutusvõimalusi selleks, et siin veedetud puhkus iial ei ununeks.
Sunny Beach (SLANCEV BRJAG)
Asub Bulgaaria lõunaosas. Põhjas piirneb kuurort Stara-Planina mäestikuga, mis kaitseb randa jaheda tuule eest. Varna lennujaama on siit 100 kilomeetrit. Sunny Beach on suurepärane puhkepaik: kuue kilomeetri pikkune kuldse peene liivaga kaetud rand, puhas ja selge smaragdroheline meri ja värske õhk. Turistidele pakutakse kõiki veespordi harrastamise võimalusi: jahid, purjelauasõit, veesuusatamine, kiirkaatrid, veelangevarjud ja plaanerid. Kuurordis on tenniseväljakud, tennisekool, ratsutamiskool ja hobusekasvandus, bowlingusaalid, minigolfi väljakud, rannavolle jmt. Sunny Beachis on ka kasiinod, baarid, restoranid, ööklubid ja varieteed ning diskoteegid. Erilist tähelepanu pööratakse väikelastega peredele – siin on suurepärased aktiivse puhkuse veetmise võimalused ka kõige väiksematele. Spetsiaalsed laste tenniseväljakud, erinevad tunnid spordikoolis, lasteaiad ja mänguväljakud. Lastele korraldatakse erinevaid üritusi, diskosid ja ka toitlustusasutuste töötajad on hoolitsenud selle eest, et pea kõigis kohvikutes oleks erimenüü lastele.
Golden Sands
18 kilomeetrit Varnast põhjapoole. Peene ja kuldse liivaga rand 3,5 kilomeetri pikkuses, selle laius on kohati isegi 100 meetrit. Merevesi on selge ja puhas. Kuurordi territooriumil on seitseteist mineraalveebasseini, mitu tervisekeskust mitmekesise protseduuride valikuga. Golden Sands on ökoloogiliselt puhas kuurort, mis on tunnistatud rahvusvahelise Sinise lipu vääriliseks. Siin on ideaalsed tingimused kõigi suvespordialade harrastajaile: võimalus rentida purjekaid, veesuuski, vesijalgrattaid, paate, kasutada mineraalveebasseine, tennise-, korvpalli- ja käsipalliväljakuid ning bowlingusaali. Golden Sands on alati olnud noorte poolt soositud, sest see on kõige aktiivsem kuurort Musta mere rannikul. Elu ei peatu hetkekski, kohvikud, restoranid, diskoteegid ja kasiinod on avatud ööpäev läbi. Sunny Beachi peetakse üldiselt paremaks Golden Sandsist, kuna Sunny Beachis on:
Rannaliiv parem
Rohkem moodsaid hotelle, parem teenindus
Vähem nõuka-aja hõngu
OLULISELT odavamad hinnad (eriti söök)
Kohe Sunny kõrval asub peamine vaatamisväärsus kogu regioonis: Nessebari linn
Sunny lähedal mõnusad mägikülad, mõnusate mitteturistide söögikohtadega
Sunnyle lähemal Antiik-Kreeka (Traakia) paigad ja põnev loodus Burgase juures.
Toredat puhkust Bulgaarias!
|
